Põlvamaa
Põlvamaa on ajalooliselt ning looduslikult üks Eesti mitmekesisemaid piirkondi– iidsed jõesängid ning ürgsed metsad, järved ning rabad. Samas on Põlvamaa, mis on olnud paljude sajandite vältel piirialaks, paljude Eesti erinevate rahvuspärimuste, legendide ning muistendite koduks. Põlvamaal elavad setod on säilitanud siiani oma eripärase ning traditsioonilise elulaadi, keele ning kombed.
Ka Põlvamaa mõisad ja lossid on huvitavad ning rikka ajalooga.
Alustades Ahja jõe ürgoru juurest, külastage ürgoru maastikukaitseala, mis paikneb Koorvere ja Valgesoo veski vahel.
Taevaskoda on tuntud legendaarse külastuspaigana üle Eesti oma lummavate liivalaienditega, mille vanus ulatub ca 400 miljoni aastani.
Teiseks suurepäraseks looduslikult külastusobjektiks on Ilumetsa, kust leiate erinevaid meteoriidikraatreid, millel on põnevad muistsed nimed nagu Kuradihaud, Põrguhaud (suurim) ja Sügavhaud. Võrreldes Ilumetsa kraatreid kuulsama Saaremaal paikneva Kaali kraatriga, on Ilumetsa omad küll pisemad, kuid palju vanemad ning säilinud ka tunduvalt algupärasemal kujul. Rahvasuu räägib Ilumetsaga seoses palju erinevaid legende. Näiteks ei tohtivat Põrguhaua juures öelda sõna „kurat“, mis viivat otse vanakurja enese juurde. Palju inimesi olla sealkandis sellisel kombel kadunuks jäänud.
Põlvamaa kaunitest järvedest tasuvad äramainimist Kiidjärv, Jõksi, Palo, Pikajärve järv ning ka Nohipalu Valgejärv ja Mustjärv. Paljude järvede juures ning ümber paiknevad kaunind ning põnevad matkarajad. Kiidjärve juures külastage Otteni veskit, kus filmiti kuulsa “Viimse Reliikvia” stseene, Ahja jõge ning miks mitte võtta ette elamusipakkuv kanuumatk, või külastage lähedalasuvat 200 aasta vanust mõisaparki. Puhata saate Jõksi järve ääres. Ülipopulaarne nii kohalike kui külaliste seas on liivase põhja ning selge veega Palojärv. Üle 200 m kõrguse Laanemäe orus paikneb kalarikas Pikajärve järv. Külastamata ei tohiks jätta Pikajärve mõisa peahoonet, mida tänapäeval tuntakse pigem Cantervilla lossina. Valgejärv ning Mustjärv asuvad kõrvuti ning, nagu nimi ütleb, leiate sealt Eesti ühe puhtama ja tumedama veega veekogud.
Piusa koopad Orava vallas on vaatamisväärsus omaette ning tuntud kui Baltimaade suurim nahkhiirte talvitusala.
Suur-Taevaskoja ,oma loodusliku kõlakojaga ning Emalättega, on Eesti on üks kauneimaid looduslikke külastuspaiku. Suur-Taevaskojas toimusid samuti mitmed “Viimse Reliikvia” võtted.
Põlvamaa linnadest on põnevaimad loomulikult Põlva oma kiriku ning Intsikurmu vabaõhulavaga, Räpina – Sillapää lossi ning kuulsa ajaloolise paberivabrikuga ning Setomaal paiknev Värska oma populaarse sanatooriumiga.
Põlvamaa küla on säilitanud oma iidse õhkkonna ning tänu piirivee lähedusele (jookseb ju nii Peipsi- kui ka Lämmijärvel piir Eesti ning Venemaa vahel) on kogu regioon omalaadne nii ajalooliselt kui ka looduslikult mitmekesine.
Külastage veel kindlasti Kanepit (Jaani kirik aastast 1877), Mikitamäed, kus ärge jätke proovimata kohalikku sibulat, kuivatatud kala ning seto juustu sõira, Tonjat, kust saate aimu tõelisest seto eluolust ning ajaloolist Võõpsut oma tsässonaga – mis on Seto külakogukonna traditsiooniline pühakoda. Tähtsate sündmuste puhul peeti ja peetakse traditsioonilisi tunniteenistusi ehk tsässovnaid. Lähedal paikneb põnev vene vanausuliste küla Beresje.