Jõgevamaa
Jõgeva maakond, rääkides Eesti populaarseimatest maakondadest, kiputakse aeg-ajalt unustama, asub Ida-Eestis, ajalooliselt strateegiliselt olulises kohas Peipsi jõe kaldal. Jõgevamaaga on seotud palju legende ning selle maakonna ajalugu, kultuur ning loodus on väga mitmekesised, alustades Põltsamaa linnast, üle Vooremaa kuni Peipsi läänekaldani.
Põltsamaa regioonis paikneb palju kauneid ning ajaloosi mõisaid. Põltsamaa ise on üks Jõgevamaa põnevamaid paiku, tuntud nii oma imposantsete lossivaremete poolest kui ka Eesti ajaloolise veinipealinnana. Põltsamaa nelinurkset kastellilaadset ordulinnust on korduvalt vallutatud ning üles ehitatud ning olnud erinevate valitsejate residentsiks. Kahjuks purustati loss II Maailmasõja päevil, kuid praegu võib seal imetleda kaunist roosiaeda ja ka Põltsamaa barokset lossikirikut. Põltsamaa lähedal, Kaarlimõisas, on ajalooliselt oluline Eesti Aleksandrikooli hoone.
Jõgevamaal leidub palju kohti, mis on seotud Eesti rahvuseepose Kalevipojaga. Põnevad on erinevad loodusvormid, veekogud, voored, linnamäed, lingukivid jne.
Jõudes Palamusele, tunneb eestlane koheselt nostalgilise “Kevade” tegelaskujude märkamatut kohalolu. Külastage Palamuse kirikut ning Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi.
Elistvere loomapark on Eesti mõistes väga ainulaadne, kuna seal saab näha väga erinevaid looma- ning linnuliike. Elistvere lähedal paikneb kena järv, Elistvere soo ning Nava oja. Tüüpiliselt on ka siin kunagi paiknenud mõis.
Üks ilusamaid Jõgevamaa mõisakomplekse asub Puurmanis, kus aastatel 1877-1881 kerkis üks kaunimaid ja võimsamaid neorenessansslosse kogu Eestis oma kaheksatahulise peatorni ning huvitava pargiga. Kunagistest kõrvalhoonetest on alles vähe. Mõisas tegutseb tänini kool.
Lähedal paiknevas Kursis asub Pedja jõe kaldal Maarja-Eliisabeti kirik kauni 12 väikse noolja apostlitorniga. Kiriku ehitusloo kohta räägitakse põnevaid legende.
Kärdes asub nö. “Rahumajake”, kus rahvasuu kohaselt sõlmiti 1661. aastal Vene-Rootsi nn. Kärde rahuleping. Kärde külas paikneb suure, ajaloolise postitee ääres Kärde mägi, mille taha jääb metsadega kattunud Endla raba. Põnev on veel Kärde park, Peetrikivi ning nn. Rahukraav. Siia lähedusse jääb veel mitmeid erinevaid järvi, millest räägivad paljud muistendid. Näiteks Männikajärv, mis legendi järgi oli Kalevipojale kaevuks, või Endla järv, mille ääres olla elanud Vanemuise tütar Juta (järve ääres paikneb Juta kivi).
Laiuse, mille paralleelnimeks on Sootaga, on ajalooline koht, kus asus muistne ordulinnus ning mis on kuulunud nii sakslastele, poolakatele, rootslastele ja venelastele. Huvipakkuv on see, et Laiuse kool kuulub Eesti vanemate koolide hulka. Laiuse Püha Jüri kirik pärineb 14. sajandi algusest, Mõisakülas paiknev Laiuse õigeusukirik aga 19. sajandi keskpaigast.
Mustvee linnake, Peipsi looderannikul, on omapärane kalurikülast võrsunud mõisakoht, venekeelse nimega Tšornõi, mida on ajalooliselt asustanud vene vanausulised. Külastage omapärast Kaalumuuseumi ning Mustveest leiate ka ühe paljudest Kalevipoja lingukividest. Peipsi kaldalt leiate monumendi “Leinav tütarlaps”. Ajalooliselt seitsmest Mustvee kirikust on tänapäeval alles neli tegutsevat kogudust: Apostel Nikolai Õigeusu Kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu Kirik, Mustvee luteriusku kirik ja Mustvee Vanausuliste Kirik. Võimalusel külastage kindlasti ka Raja vanausuliste kirikut ning Torma ja Kodavere kirikuid ja Luua mõisat.