Neljapäev, 24.08.2017
Hiiumaa

 

Hiiumaa (Dagö) on omaette maakond. Sinna tasuks võimalusel minna mereteed kaudu.

Saare keskuseks on ainus Hiiumaa linn - Kärdla, mida on esmakordselt mainitud 1564. aastal. Kärdla oli ajalooliselt rootslaste asundus. Vaatamist väärib Kärdla kirik ning linnaväljak. Kärdlas on ka korralik sadam praamiühenduse pidamiseks. Hiiumaal olles liikuge Kärdlast edasi näiteks Pühalepa suunas. Pühalepa valla territooriumil paiknevad mitmed Hiiumaa laiud (nt. suuremad saared Vohilaid ja Heinlaid), millest enamik kuulub tänaseks Hiiumaa laidude maastikukaitsealasse. Kallaste maastikukaitsealal paiknev Kallaste pank on omapärane vaatamisväärsus.

 

Pühalepa Püha Laurentiuse kirik on Hiiumaa vanim kirik, mis pärineb 13. sajandist. Seda ümbritseb Suuremõisa parkmets.  1951. aastal kirik lagunes ning oli kasutuses laona. Taastati see 1993. aastaks. Kirikust paarsada meetrit põhja pool asub  Vanapagana kivi. Pärimuse järgi tahtvat Vanapagan kirikut kiviga puruks visata, kuid ta ei saanud pihta. Ümbruskonnas on palju teisi muistiskive, mille kohta levib sarnased muistendid.  Räägitakse, et Suuremõisa (Hiiu-Suuremõisa) lossist viis kirikuni maa-alune käik, mille kaudu oleks saanud kohalik krahv hädas olles lossi juurest minema pääseda, mis ei ole aga tõenäoline, sest lossi ja kiriku vahele jääb kilomeeter. Suuremõisa park on Hiiumaa suurim ja esinduslikem park. Suuremõisa lossi peahoone on tänaseni kasutusel ja seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool.

Edasi liikuge Käina suunas, kus asuvad Käina kiriku varemed (ehit. 1500 a. paiku), mis tekkisid
II Maailmasõjas pommitamise tagajärjel. Selle kohta, miks pommid seda strateegiliselt tähtsusetut külakirikut tabas, räägib rahvasuu, et kirikutornis istuv tunnimees oli igavusest tulistanud automaadist hävituslennuki suunas ja kuna piloodile see ei meeldinud, vastas ta tulevalanguga ja kirik hävineski. Järgmine peatuspaik võiks olla Reigi Kõrgessaare vallas, kus paikneb samuti kirik. Ajalooliselt asusid siin ka Reigi karjamõis ja Reigi kirikumõis.

 

Lõunasse sõites külastage Emmastet ja sealset kirikut, mis valmis 1867. aastal. Hiiumaa lõunatipus asuv Emmaste mõis (sks. Emmast) loodi Hiiu-Suuremõisast eraldamise teel 18. sajandi lõpus. Nüüdseks tegutseb seal kool. Säilinud on ka kõrvalhooneid.

 

Liikudes seejärel läände, sõitke Hiiumaa arvatavasti kuulsaimasse paika -  Kõpusse, kus paikneb kuulus Kõpu tuletorn. 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis, Läänemere ääres ning kogu Baltimaades. Arvatakse, et tegu võib olla ka kogu maailmas vanuselt teise-kolmanda tuletorniga. Tuletorn on ehitatud 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse kohta. Torni kõrgus on 36 meetrit.

 

Kuna Hiiumaast läks omal ajal mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne suunaline kaubatee, ehitatigi Kõpu tuletorn laevade hoiatamiseks Hiiu madaliku eest. 1941.a. sügisel toimus ainus teadaolev rünnak majakale, mida pommitasid Saksa lennukid. Seetõttu hävis majaka all asunud hoone, kuid tornis said viga vaid torniklaasid ja optika.