Reede, 23.06.2017
Viljandimaa

 

Viljandimaa on tuntud ka kui Mulgimaa ning selle üle tunnevad kõik mulgid suurt uhkust, mitte ainult viidates oma ajaloolisele keskusele hansalinn Viljandile (Felllin), vaid kogu erilisele elulaadile ja olustikule, mida iseloomustab mulke ning nende ürgset maad.

 

Mulgimaa traditsioonid ning esivanematelt päritud kombeid hoitakse au sees tänapäevani, alustades traditsionaalsest mulgi murrakust, tantsude-laulude ning toiduni välja.

 

Viljandimaa suurimad linnad on Viljandi, Mõisaküla ja Võhma ning võimalusel tuleks külastada neid kõiki. Viljandimaast paikneb suur osa kaunil Sakala kõrgustikul, millele on iseloomulikud sügavad ürgorud (nt. Viljandi ja Karksi). Viljandimaa idaosas asub kogu Eesti suurim siseveekogu, põnev ja mitmekesine Võrtsjärv, mida ümbritsevad soised metsad ja roostikud. Võrtsjärv on väga kalarikas (eriti kuulus on Võrtsjärve arvukas angerjas). Võrtsjärvel on palju ujumiskohti, puhke- ning veespordivõimalusi.

 

Külastage kindlasti Viljandimaa suurimat Soomaa Rahvusparki, kus paiknevad Eesti suurimad sood, metsad ja niidud. Kevadel on Soomaal tihti suurvesi, millele kohalikud viitavad kui viiendale aastaajale.

 

Ärge jätke kasutamata võimalust külastada kogu Eesti terviklikumat mõisakompleksi Olustveres oma maakivist hoonete ning võimsate inglise stiilis pargialleedega. G. Kuphaldti projekteeritud võimsa mõisapargi taga on allikatest toituvad tiigid. Lähedal asuvad Lõhavere linnamägi ja kultuuriajalooliselt põnev Pilistvere ja Suure-Jaani oma iidse maakirikuga.

 

Heimtal, oma 1832. aastast pärit neogooti stiilis mõisa viinaköögiga, on kujunenud armastatud laadakohaks. Samas on Heimtal tuntud ka sporthobuste kasvatamise poolest.

 

Peale Karksi-Nuia linna külastage Õisu mõisat, sepikoda ja parki, mis on Lõuna-Eesti üks paremini säilinud barokk-komplekse. Sepikoda on üks suurimaid Eestis. Abja mõisa ja pargi omapäraks on fakt, et selle ümbruses on säilinud üle 500 munakivitee. Külastage ka Abja muuseumit.

 

Halliste on koht, kus saate imetleda Eesti kauneimat, renoveeritud maakirikut 15. sajandist (Püha Anna kirik). Põnev koht on Hendrikhansu paljand Sarja orus, Hendrikhansu oja kaldal, kus omal ajal olevat tembutanud Vanapagan ise. See on Eesti kõige laiem liivakivipaljand.

 

Viljandimaa iidset keskust, Viljandi linna, on mainitud juba 1154. aastal, kuid paik ise on asustatud juba ammusel muinasajal. Viljandi on olnud ajalooliselt üks tähtsamaid paiku kogu Eestis ning Vana-Liivimaal (toona Sakala maakond), olles üks neljast vanast Eesti hansalinnast. Viljandi ordulinnus oli Vana-Liivimaa suurim ja võimsaim Baltimaade kindlustuskompleks. Viljandi järv on üks sümboolsemaid paiku Eestis, oma rippsilla ning romantilise lossimäega.

 

Ajalooliselt olulise Karksi ordulinnuse varemed ning sealne ürgorg on kindlasti üks Viljandimaa pärle. Karksi linnusemägi ehk kantsimägi on iidne asum. Sealse ordulinnuse varemetesse püstitati 18. sajandi lõpus barokne kirik ja seal asub ka 18. sajandi esimesest poolest pärit matusekabel. Loodis leiate omapärase looduspargi, ürgoru, siniallikad ning iidsed puud. Loodi põrguga on seotud palju legende. Seal asuvate allikate kohta räägitakse, et neil olevat imeline ravitoime.