Neljapäev, 24.08.2017
Raplamaa

 

Loode - Eestis asuv Raplamaa, on Järvamaa kõrval ainus Eesti maakond, millel puudub piir kas teise riigi või suurema veekoguga.

 

Raplamaa hõlmab neli Eesti maastikurajooni, milleks on Pärnu madalik, Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik ning Kõrvemaa. Raplamaal asub tähtsaim veelahe, Paluküla hiiemägi jt. vaatamisväärsusi.  Maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi. Linnadest on tuntuim maakonnakeskus Rapla ning alevitest Järvakandi, Kohila ning Märjamaa.


Raplamaal on arvukalt mõisaid (saja ringis), millel igaühel neist on oma lugu. Kui huvituda mõisatest, siis tasub kindlasti külastada Järlepat, kus maalilise järve lõunakaldal paikneb ühekorruseline klassitsistlik mõisahoone, mida ümbritseb kaunis park.

 

Mahtra mõis tuletab ajalooteadlikele kindlasti meelde Mahtra sõja/romaani sündmused. Tagasihoidliku mõisa enamik hoonestust on hävinud. Alles on hulk erinevaid varemeid. Maidla mõis, olles kuulunud von Maydellidele, kust tuleneb ka mõisa nimi, on barokne kivimõis, mille peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Peahoonest on algsena säilinud fassaad, ka on säilinud mõned kõrvalhooned ning nende varemeid.

 

Kehtna mõis ehitati 1790. aasta paiku ning tänini on säilinud kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone, kaunis park ja hulk kõrvalhooneid. Rapla suunas viib poole kilomeetri pikkune kaunis allee. Peahoone suure auringi keskel paikneb tiik.

 

Helle mõis püstitati 1870ndatel aastatel kui esinduslik puhta vuugiga historitsistlik loss. 1905. aasta ülestõusu ajal see kahjuks põletati ja hiljem jõuti sellest taastada vaid kahekorruseline parempoolne osa. Klassitsistlikku Hõreda mõisa on peetud oma stiili kauneimaks eksemplariks terves Eestis.

 

Raplamaal on ka mitmeid erinevaid, ajalooliselt huvitavaid linnuseid nagu Lohu Jaanilinn (Loone linnamägi) Kohila vallas (mainitud Henriku Liivimaa kroonikas kui „castrum Lone“ ja mis oli üks keskseid kindlustusi) koosnedes kahest - suurest ning väiksemast linnusest Loone I ja Loone II.

 

Edasi on huviväärne Keava linnamägi Kehtna vallas, mille kohta arvatakse, et see on olnud viikingiaja üks suuremaid keskusi Eestis.Huvipakkuv on Varbola linnus Märjamaa vallas, mis on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Linnuses on taastatud väravakäik ja 13 m sügavune kaev ümbritseva paekiviseinaga. Lisatud on piiramistorn ja kiviheitemasinad.

 

Looduskaunitest paikadest peaks külastama näiteks Haimre parki ja kabelit suure neogooti stiilis pargipaviljoniga 18. sajandi lõpust koos mõisa pargis asuva hästi säilinud ja osaliselt taastatud jääkeldriga. Kuulus Pahkla Suurkivi, mida nimetatakse ka Eestimaa kivide kuningaks, on rändrahn ümbermõõduga on 29, 5 meetrit ja kõrgusega 4, 4 meetrit. Pahkla kivi lähedal asuvad kolm väiksemat kivi – Mägrakivi, Mari nutukivi ning Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga. Kõigil neil on oma legendid.

 

Kuimetsa karstiala on Eesti üks suurim ja ainulaadsem karstiala, kus leidub mitmesuguseid karstivorme ja  Eesti suurimad koopad. Loosalu järv Kõrvemaa lääneserval on kõige suurem rabajärv Eestis.

 

Põnev on Jalase küla oma maastikumustriga, Vigala jõgi ning Vana-Vigala mõisa ümbrus, Pakamägi Raikkülas, mida on Henriku Liivimaa kroonika andmetele toetudes peetud Muinas-Eesti hõimujuhtide nõupidamise paigaks, Paluküla hiiemägi, mis on seotud Kalevipoja linguviskamise temaatikaga ning millel olevat siiani näha Kalevipoja sõrmejäljed  ning Pae karstiala Kehtna vallas. Ärge jätke võimalust kasutamta, et külastada Eeru kõrtsi, mis on ehitatud 1840. aastal ning on tänaseks ainus originaalsel kujul säilinud talupojakõrts Eestis.

 

Huvitudes muuseumidest, on Raplamaal põnevateks paikadeks Mahtra Talurahvamuuseum, Kabala Villaveski ning Sillaotsa Talumuuseum. Rapmalaa uhkeks pealinnaks on Rapla (sks./vn. Rappel), kus paikneb kahe torniga Rapla kirik, melle ainsaks konkurendiks Eestis on Kaarli Kirik Tallinnas.


Linnas voolab Vigala e. Konuvere jõgi.  Vanim kirjalik info Raplast pärineb 13. sajandi keskelt. Huvipakkuv on Rapla vana kalmistu ja kabel, Tiesenhausenite hauakambrid. Samuti Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi, Rapla kivisild 18. saj. lõpust ning mitmed ühiskondlikud hooned 1920-1930 ndatest aastatest.