Neljapäev, 24.08.2017
Lääne-Virumaa

 

Lääne-Virumaa, ajaloolise Virumaa läänepoolne osa, on rikka ajaloo- ning kultuuripärandiga. Kui saabute Tallinna poolt, võtke suund koheselt Narva suunas mööda Peterburi teed. Lääne-Virumaa pealinnaks on võimsa ordulinnusega Rakvere linn. Tee peal külastage võimalusel Võsu alevikku, mis on muutunud väga populaarseks suvituskohaks nii Tallinlastele kui ka paljudele ida poolt saabuvatele külalistele. Kui olete Võsul, asute Lahemaa Rahvuspargi väravates, mis iseenesest ongi Lääne-Virumaa suurim looduslik väärtus – olles Eesti vanim ja Euroopa vaieldamatult üks olulisemaid maastikukaitsealasid. Kogu Lahemaa avastamiseks võite vabalt arvestada vähemalt paar päeva. 1971. aastal asutatud Lahemaa Rahvuspark on Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, tutvustamiseks ja arendamiseks.

 
Lahemaa Rahvuspargis asuvad matka- ja õpperajad, nt. Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km).


Kindlasti külastage romantilist Käsmu kaluriküla (esmamainimine juba 15. sajandi keskel) ning seal asuvat meremuuseumi. Üle Eesti on Käsmu tuntud kui kaptenite küla ning mainitud meremuuseumis saabki tutvuda Käsmu küla ajalooga. Muuseum asub üleeelmise sajandi lõpul ehitatud kordonihoones.

 

Teiseks omanäoliseks, vanaks kalurikülaks on Altja, mis on osaliselt restaureeritud-taastatud, sh. Uustalu ja Toomarahva kõigi oma kõrvalhoonete, kiige, külakõrtsi ja võrgukuuridega.

 

Lääne-Virumaa vaieldamatud esi-vaatamisväärsuses on ajaloolised, silmapaistvalt kaunid ja restaureeritud Palmse ning Sagadi mõisad. Palmse, asudes Lahemaa Rahvuspargi südames, on üks unikaalsemaid restaureeritud mõisaansambleid kogu Baltikumis. 18. sajandil püstitati Von Pahlenitele kuulunud mõis, kus  asub põnev muuseum. Kogu mõisakompleks on ümbritsetud ilusa pargiga, kus võib leida haruldasi vanu puid, luigetiike ja pargipaviljone. Mõisa tõllakuuris tegutseb Lahemaa Rahvuspargi looduskeskus.

 

Ka Sagadi mõisa peetakse üheks silmapaistvamaks mõisaansambliks Eestis. Kompleksis on kokku restaureeritud 18 hoonet. Mõisa härrastemajas näeb mõisaarhitektuuri ning interjööri 18. sajandist kuni 20. sajandini. Endises viljaait-tõllakuuris on metsamuuseum, kus saab tutvuda Eesti metsanduse temaatikaga.

 

Võimalusel külastage omanäolist Vao tornlinnust ning Porkuni paemuuseumi. Ka Kiltsi loss, oma admiralitoaga 18. sajandi lõpust, on ajalooliselt põnev, olles olnud kuulsa von Krusensterni suguvõsa kätes.

 

Reisi võiksite lõpetada Rakveret külastades. Kena ja ajalooline, Eesti mõttes keskmise suurusega linn, pakub elamusi 14.-16. sajandist pärineva ordulinnuse säilinud müüridega. Linnuse siseruumid on taastatud ja osaliselt konserveeritud, eeshoovis on käsitööliste õu, loomade aedik, Schenkenbergi kõrts ning erinevad keskaegseid atraktsioonid (piiramistorn, kiviheitmismasin, vibu laskmine, mõõgavõitlus jt.). Avatud on näitused Liivi Ordu ajaloost ning relvadest läbi sajandite. Külastada saab veinikeldrit, kabelit ja piinakambrit.

 

Linnuse vahetus läheduses külastage Rakvere linna sümbolit, kunagi Tarvanpää linnusele nime andnud võimsat tarva kuju.