Kolmapäev, 29.03.2017
Läänemaa

 

Läänemaa paikneb nagu nimigi ütleb, mandri Eesti läänepoolsemas osas. Piirkonna keskuseks on ajalooline kuurortlinn Haapsalu.

 

Läänemaa on tasane, kuna paikneb täielikult Lääne-Eesti madalikul. Omades pikka rannajoont on läänemaallaste elu alati mõjutanud meri. Omapärane on pikk rannarootslaste ajalugu, mida on tunda siiani paljudes kohanimedes nagu Aulepa (Dirslätt), Dirhami (Derhamn), Einbi (Enby), Elbiku (Ölbäck), Fällarna, Förby, Hälvati, Höbringi (Höbring), Hosby (Noarootsi), Kudani (Gutanäs), Norrby, Osmussaare (Odensholm), Pürksi (Birkas), Saare (Lyckholm), Suur-Nõmmküla (Klottorp), Sviby, Söderby, Tahu (Skåtanäs), Tuksi (Bergsby), GambynVäike-Nõmmküla (Persåker), Österby jpt.

 

Alustame aga Haapsalust vana nimega Hapsal. Külastage tingimata võimsat 13. sajandi lõpus ehitatud piiskopilinnust, mis on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Siin asus 16. sajandi keskpaigani Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Kogu linnuseõue ümbritseb üle 800 meetrine ringmüür.

 

Haapsalu Toomkirik on väga hea akustikaga, mis annab võimaluse kontsertide ja etenduste korraldamiseks. Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuööde ajal valge naisekuju - kuulus Haapsalu Valge Daam, mille kohta räägitakse kõhedaid kohalikke legende. Linnuse vahitornist saate nautida parimat vaadet ümbrusele. Lossiplatsist suunduge edasi linna poole. Haapsalu keskaegne tänavavõrk on säilinud peaaegu muutumatuna tänaseni.

 

Külastage Läänemaa Muuseumi, 16. sajandi esimesesl poolel rajatud Jaani kirikut, Peetri maja ning 19. sajandi keskpaigast pärinevat õigeusu kirkut. Haapsalu rand (nn. Aafrika rand) ning rannapromenaad (Suur Promenaad) on linna ajaloolised tuiksooned - näete Haapsalu Kuursaali, erinevaid mälestusmärke ning põigake sisse Rannarootsi Muuseumisse. Kuni II Maailmasõjani sai Haapsalut uhkusega nimetada ka eestirootslaste pealinnaks. Imposantne on Haapsalu Raudteejaam (sh. Raudteemuuseum), mis püstitati spetsiaalselt vene tsaariperekonna vastuvõtuks ja oli omal ajal Põhja-Euroopa pikima katusealuse perrooniga (216 m) raudteejaam.

 

Haapsalust tasuks Rohuküla kaudu suunduda Vormsi (Ormsö) saarele, mis oli sajandeid olnud rannarootslaste koduks. Suuruselt Eesti neljas saar on tekkeaegadest saati seostatud viikingitega. Rannarootslased pidid Eestist II Maailmasõja hakul ja järel lahkuma, kuid nende vanade aegade hõngust on tunda pea kõikjal. Saarelt leiab ranniku-Eestile tüüpilisi männimetsi. Keskuseks on Hullo küla. Kogu saare põneva rannajoone pikkuseks on ca. 100 km. Kindlasti leiate endale meelepärase peatuspaiga või pansionaadi, mida on saarel mitmeid. Ka leiab saarelt teisi muidu Euroopas harva esinevaid taime- ning loomaliike.

 

Kindlasti tasub minna Noarootsi (Nuckö), mis on nii sellenimeline poolsaar kui ka vald. Külastage seal asuvat Püha Katariina kirikut koos kirikuaiaga, mis rajati arvatavasti 13.–14. sajandil. Samuti vaadake Noarootsi Vabadussõja mälestussammast ning pastoraadihoonet.

 

Kõigil Noarootsi valla 22 külal on ajalooliselt (ka) rootsikeelsed nimed, neist põnevam on Dirham, kus asub kauba- ja reisisadam, postkontor ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogiajaam. Eraldi vaatamisväärsuseks on Osmussaar koos põneva tuletorniga aastast 1765 (1940.a. Eestile pealesurutud Nõukogude Liidu baaside lepingu tagajärjel hakati saarele rajama rannakaitsepatareid. II Maailmasõja päevil toimusid siin ägedad lahingud ning pommitamine. Nõukogude Liidu ajal oli Osmussaar suletud sõjaväeterritoorium.

 

Paslepal, mis oli omal ajal Noarootsi kõige suurem küla kõige paremate põldudega, võite näha Paslepa mõisat. Peatuge  Pürksis, mis on tänase Noarootsi keskuseks gümnaasiumi ja mõisahoonega ja ilusa sadamaga Österbys, kust saab nautida ilusat merd ning Haapsalu siluetti. Sealt paremale jääb Ramsi neem - Eesti loodepoolseim tipp, kus leidub haruldasi taimi. Arvatakse, et need on siia sattunud viikingitega.

 

Edasi võiksite suunduda Riguldisse, kus leidub palju kadakasi metsi, puhkekülasid ning liivaseid randi.

 

Looduslikult on põnev Nõva vald, mille keskuseks on Nõva küla. Valda jäävad osaliselt kolm kaitseala - Leidissoo, Nõva maastikukaitseala ning Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Ajalooliselt on Nõva vald olnud kauem seotud küll Harjumaaga kui Läänemaaga. Eriti põnev on Kürema kivikülvi kaitseala.

 

Lihula valla keskuseks on ajalooline Lihula linn. Vallas paiknevad osaliselt Tuhu maastikukaitsealad, Lihula raba ning Matsalu Rahvuspark. Lihulat on mainitud juba 13. sajandi esimesel poolel seoses eestlaste võitlusega saksa-skandinaavia vägede vastu muistses Lihula linnuses.  Ka II Maailmasõjas sai Lihula ja selle ümbrus kannatada. Väga kaunis on Lihula mõisa härrastemaja, mille klassitsistlik peahoone pärineb 1840ndatest aastatest. Muuhulgas tegutseb mõisahoones Lihula Rahvaülikool.

 

Matkahuvilistele võiks soovitada Marimetsa matkarada Kullamaa vallas, mille keskuseks on Kullamaa küla. Kullamaal on rikkalik ajalugu ning elav ja mitmekesine külaelu. Külastajatele on ujumisvõimalused Kullamaa tehisjärves. Kullamaa muinaslinnus, mis on hävinud, paiknes Rohuneeme tipus.

 

14. sajandi alguses rajati Koluverre suur tornlinnus, kuid praegune Koluvere loss pärineb 16. sajandist. Kullamaal võite uudistada kirikukompleksi ning vana vesiveskit (sisemus ning väravatega veskitamm pärinevad 19. sajandist).