Kolmapäev, 24.05.2017
Järvamaa

 

Järvamaad võib julgelt nimetada Eestimaa südameks, vaatamata sellele, et geograafiliselt asub küll rohkem Põhja-Eestis. Järvamaa keskuseks on Eestimaa ajalooline linn Paide.

 

Järvamaal on pakkuda rohkelt mõisahooneid, erinevaid muuseume, vaatamisväärsusi ning aktiivset tegevust.

 

Kirikuid on kokku kaheksa, millest kuus neist on püstitatud 13.-14. sajandil. Esindatud on peamiselt gooti stiil. Seetõttu tasuks kindlasti ära näha Ambla, Koeru ja Järva-Peetri, Järva-Madise ning Järva-Jaani kirikud.  Paide (19.-20. saj.) ning Anna (al. 1776) kirik pärinevad hilisematest perioodidest.

 

Järva-Jaani, Järva-Madise ning Järva-Peetri on väikesed „järvamaalikud“ alevid ning kohalikud on uhked, et nende vanade kihelkonnakeskuste nimed siiamaani Järva- eesliidet kannavad.

 

Järvamaal on ajalooliselt rikas mõisapärand, kuid kuna aeg on teinud oma töö, siis pole paljud neist säilinud. Enamasti on Järvamaa mõisad ehitatud 18. ja 19. sajandil ning paremini on säilinud need, mis pärast mõisate riigistamist koolidena kasutusse võeti. Vähemtuntud mõisatest soovitame külastada kindlasti Aruküla ja Sargvere mõisaid. Aruküla mõis, mis paikneb Koeru kihelkonnas, rajati juba 17. sajandil. Mõisakompleksi kuulub klassitsistlik peahoone (rajatud 1830ndatel) s.h. valitsejamaja kelder ja kaevumaja, mõisapark ja veidi eemale jääv von Tolli perekonna kabel. Mõisa 2-korruseline peahoone on paekivist hilis-klassitsistliku fassaadiga. Tänapäeval tegutseb seal Koeru kool.

 

1722. aastal asutatud Sargavere mõis (rüütlimõis) asub Peetri kihelkonnas. Sargvere barokne kivist peahoone rajati 1760ndatel aastatel. Säilinud on suurepäraseid rokokoostiilis stukklagesid. Suurest auväljakust ning mõisapargist pole kahjuks palju järel. Praegu tegutseb mõisas raamatukogu. Tuntumatest mõisatest võite külastada Eivere mõisat (kaunis ja taastatud neo-gooti stiilis loss, kus saab ööbida, koosolekuid ning tähtpäevi pidada), Albu mõisat (üks vanimais ordumõisaid Eestis, suurim Järvamaal; mõisas tegutseb kool), Roosna-Alliku mõisat Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal (peetakse üheks Eestimaa kauneimaks mõisamajaks; mõisas tegutseb kool) või Laupa mõisat

 (mõisa peahoonet peetakse üheks 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks Eestis, valminud 1914.a. juugendstiili retrosuuna mõjudes; mõisas tegutseb kool).

 

Järvamaa looduspaikadest võiks esile tuua Endla Looduskaitseala, kus leidub rohkelt Kesk- ja Ida- Eestile iseloomulikke soid, soosaari ning karstiallikaid - looduskaitseala keskus asub seevastu Jõgeva maakonnas, Tooma külas. Matkahuvilised leiavad Endlast mitmeid hea tähistusega matkaradasid ning väga palju erinevaid allikaid sh. Norra allikajärv, Sopa allikas ning Oostriku allikad.

 

Tänapäevasemat maakultuuri võite kogeda Jaanalinnufarm Sassi talus. Vaheldust pakuvad Karinu klaasikoda (klaasipuhumine), Kiigeland kiigepark ja Kilplala küla koos temaatilise pargi ja kilplaste nõukojaga.

 

Külastage Järvamaa keskust, Paide linna. Sealse linnuse algne nimi oli Wittenstein ehk valge kivi, viidates võimsa paest ordulinnuse valgele värvile. Ordulinnuse ehitamist alustati juba 13. sajandi keskel ning juba sajandi lõpuks oli Paidest kujunes saksa ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Keskaegsetes sõdades sai Paide tugevalt purustada ning linna sõjaline tähtsus kahanes kuni 18. sajandi lõpuni Vene tsaaririigi koosseisus, Järva kreisi keskusena. 1786. aastal valmis Paide kirik ning paar aastat hiljem Paide kohtumaja. Järgmisel sajandil sai linn endale haigla ja õigeusukiriku. 19. sajandi lõpus korrastati lõpuks  Vallimägi ning taastati ajalooline Vallitorn, mille NSV Liidu väed II Maailmasõja käigus õhkasid. Vabariigiaastad tõid Paidele mitmeid tollele ajale tüüpilisi funktsionalistlikke hooneid ning õnneks ei saanud linn viimases sõjas suuri purustusi. Sellegipoolest lammutati sõjajärgsetel aastatel suur hulk Paide vanalinna puithooneid ning asendati paneelmajadega.