Reede, 23.06.2017
Harjumaa

 

Harjumaa on rohkem kui ükski teine maakond olnud kaasatud Eesti ajaloo pööristesse ning suursündmustesse. Seetõttu on seal paiknevate huviväärtuslike paikade ja objektide arv tunduvalt suurem kui mujal, seda nii kirikutes, mõisates kui ka looduspaikades. Ainuüksi arheoloogiamälestisi on üle pooleteise tuhande.

 

Harjumaa keskus ning Eesti pealinn - Tallinn, oma suurepäraselt säilinud keskaegse vanalinna, põnevate asumitega nagu Kadrioru, Nõmme, Pirita, Kalamaja jne. ning sadade muude huviväärsustega, ei vaja eraldi tutvustamist. Kuid Harjumaa pole kaugeltki vaid Tallinna linn.

 

Kohest äramainimist väärivad unikaalsed objektid nagu Rebala muinsuskaitseala Jõelähtme hilis-pronksiaegsete kivikirstkalmetega, muljetavaldav Jägala linnus, Euroopa ühe suurima suurima lohkude arvuga Nõiakivi Assakul või Muusika külas „saunast suurem“ Ukukivi.

 

Kui ei ole võimalust külastada tervet Harjumaad, siis tasuks lähemalt uurida mõnda kindlat Harjumaa piirkonda, sest vaatamisväärsusi leiab igalt poolt.

 

Trotsides paljusid stereotüüpe, tuleks kindlasti külastada merelinna Paldiskit, kus asuvad Peetri kindluse bastionid, mis rajati 1718 – 1725.a. Peeter I käsul. Või siis 20. sajandi esimesel poolel Tallinna ümbrusesse ehitatud Peeter Suure merekindlus. Paldiskis olles külastage Suur- ja Väike-Pakri saari. Paldiskis paiknes juba enne Vene tsaaririigi aega rootslaste poolt rajatud sadam Rågervik. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkas asula kandma nime Baltijski Port, mis 1933.a. nimetati ümber Paldiskiks.

 

Nõukogude sõjavägi rajas linna laevastiku mereväebaasi ja enamus tsiviilelanikkonnast evakueeriti.

 

1962. a. tekkis Paldiskisse Nõukogude tuumaallveelaevade õppekeskus ning linn ja Pakri saared suleti avalikkuse eest - Paldiskist sai suletud Nõukogude garnisonilinn.

 

Tänapäeval on linn taas avatud ning ootab külalisi, kes tutvuks mitmete vaatamisväärsustega.

 

Harjumaal on väga rikkalik valik mõisaansambleid, neist kunstiteostuslikult kõrgetasemelisimad on Saue, Vääna, Kolga, Vasalemma ja Riisipere mõisakompleksid. Kokku on Harjumaal üle 150 mõisa.

 

Looduslikult on Harjumaa mitmekesine alates Põhja-Eesti pankrannikust kuni Kõrvemaa raba- ja soometsadeni. Paene rannikuala on vaadeldav mitmel pool. Eriti efektsed on Harjumaa jõgede suudmed merre, nt. Jägalas ja Keilas, kus leiate 8 m kõrguse Jägala joa ning 6,1 m kõrguse Keila joa. Külastage kindlasti Treppoja kärestikku, mille joastik koosneb erinevatest astangutest. Kui suundute Kostiverre, teadke, et seal kaob jõgi maa alla ning voolab seal 2,5 km. Tänu sellele on tekkinud rohkelt karstilehtreid, pisikesi koopaid jne. Minge ka Tuhala looduskaitsealale, kus on ülipopulaarne Tuhala nõiakaev (Sulu talu). Ida-Harjumaal, Kõrvemaal, on palju soiseid alasid, rabasid, soometsi ning kauneid järvi. Ka paikneb Harjumaal  Eesti tähtsaim ja suurim rahvuspark­ – Lahemaa Rahvuspark. Võimaluse korral peaksite külastama kasvõi ühte Harju maastikukaitsealadest, (Paunküla, Pakri või Kolga lahe maastikukaitseala) või Naissaare loodusparki. Paunkülas, rohkete saartega veehoidla ääres paiknevas puhkekülas, saate mõnusalt aega veeta. Sealt leiate head võimalused matkamiseks nii jalgsi kui ka ratastega.


Peale Tallinna ja Paldiski on Harjumaal veel viis linna. Huvitav on Jägala jõe äärne Kehra, kus asub ajalooline paberivabrik. Säilinud on puidust varaklassitsistlik mõisahoone, mis pärineb 1820ndatest aastatest. Või Saue 18. sajandi lõpus ehitatud mõisahoonega, mille ümber kujunes aegamööda 20. sajandiks välja idülliline aedlinn.

 

Keila linn asub samanimelise jõe ääres. Linnas asuvad mitmed pargid ning kaunid männimetsad. Keila-Joal paikneb põnev mõis, millest tänaseks on säilinud härrastemaja ja suurem osa kõrvalhooneid, kuid kahjuks paljud siiski ümberehitatutena või rüüstatutena.

 

Maardu linna iseloomustab tööstus ning Maardu järv. Loksal leiate Loksa Püha Neitsi Maarja ning Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kirikud.

Võimalusel külastage näiteks elektrironiga, Aegviidut, mis tekkis 18. sajandil Kõrvemaale, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Aegviidu on tallinlastele mõnus suvitus- ja väljasõidukoht.


Arukülas võite külastada sealset mõisat ning kaht looduskaitsealust objekti: Aruküla hiidrahnu ja Aruküla lehisepuiesteed.

 

Kose-Uuemõisa mõis Kose vallas on ajalooliselt tähelepanuväärne ning tihedalt seotud võimsa parunidünastia von Uexküllidega. Kahjuks on paljud sealsed hooned kehvas seisus. Põnev on mõisakabel ning park koos kasvuhoonete varemetega.

 

Viimsi alevik Tallinna külje all samanimelisel poolsaarel on Tallina elitaarsemaid nn eeslinnu imeliste merevaadete ja männimetsadega. Külastage kindlasti Viimsi vabaõhumuuseumi. Teel Tallinnast Paldiski poole asub ajalooline Hüüri veski, millesse rajatud trahter pakub lisaks kõhutäiele mõnusat kalapüügivõimalust.

 

Lühikese väljasõidu kaugusel Tallinnast on Saku alevik, mis on koduks nii kaunile Saku mõisale kui ka Eesti vanimale ja suuremale õlletehasele - Saku Õlletehasele.

 

Tallinna külje all paiknev Tabasalu on muutunud populaarseks elamupiirkonnaks oma avara mere ja pankrannikuga ning mõnusate söögi- ja puhkekohtadega.