Harjumaa

Harjumaa on rohkem kui ükski teine maakond olnud kaasatud Eesti ajaloo pööristesse ning suursündmustesse. Seetõttu on seal paiknevate huviväärtuslike paikade ja objektide arv tunduvalt suurem kui mujal, seda nii kirikutes, mõisates kui ka looduspaikades. Ainuüksi arheoloogiamälestisi on üle pooleteise tuhande.

Harjumaa keskus ning Eesti pealinn – Tallinn, oma suurepäraselt säilinud keskaegse vanalinna, põnevate asumitega nagu Kadrioru, Nõmme, Pirita, Kalamaja jne. ning sadade muude huviväärsustega, ei vaja eraldi tutvustamist. Kuid Harjumaa pole kaugeltki vaid Tallinna linn.

Kohest äramainimist väärivad unikaalsed objektid nagu Rebala muinsuskaitseala Jõelähtme hilis-pronksiaegsete kivikirstkalmetega, muljetavaldav Jägala linnus, Euroopa ühe suurima suurima lohkude arvuga Nõiakivi Assakul või Muusika külas „saunast suurem“ Ukukivi.

Kui ei ole võimalust külastada tervet Harjumaad, siis tasuks lähemalt uurida mõnda kindlat Harjumaa piirkonda, sest vaatamisväärsusi leiab igalt poolt.

Trotsides paljusid stereotüüpe, tuleks kindlasti külastada merelinna Paldiskit, kus asuvad Peetri kindluse bastionid, mis rajati 1718 – 1725.a. Peeter I käsul. Või siis 20. sajandi esimesel poolel Tallinna ümbrusesse ehitatud Peeter Suure merekindlus. Paldiskis olles külastage Suur- ja Väike-Pakri saari. Paldiskis paiknes juba enne Vene tsaaririigi aega rootslaste poolt rajatud sadam Rågervik. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkas asula kandma nime Baltijski Port, mis 1933.a. nimetati ümber Paldiskiks.

Nõukogude sõjavägi rajas linna laevastiku mereväebaasi ja enamus tsiviilelanikkonnast evakueeriti.

1962. a. tekkis Paldiskisse Nõukogude tuumaallveelaevade õppekeskus ning linn ja Pakri saared suleti avalikkuse eest – Paldiskist sai suletud Nõukogude garnisonilinn.

Tänapäeval on linn taas avatud ning ootab külalisi, kes tutvuks mitmete vaatamisväärsustega.

Harjumaal on väga rikkalik valik mõisaansambleid, neist kunstiteostuslikult kõrgetasemelisimad on Saue, Vääna, Kolga, Vasalemma ja Riisipere mõisakompleksid. Kokku on Harjumaal üle 150 mõisa.

Looduslikult on Harjumaa mitmekesine alates Põhja-Eesti pankrannikust kuni Kõrvemaa raba- ja soometsadeni. Paene rannikuala on vaadeldav mitmel pool. Eriti efektsed on Harjumaa jõgede suudmed merre, nt. Jägalas ja Keilas, kus leiate 8 m kõrguse Jägala joa ning 6,1 m kõrguse Keila joa. Külastage kindlasti Treppoja kärestikku, mille joastik koosneb erinevatest astangutest. Kui suundute Kostiverre, teadke, et seal kaob jõgi maa alla ning voolab seal 2,5 km. Tänu sellele on tekkinud rohkelt karstilehtreid, pisikesi koopaid jne. Minge ka Tuhala looduskaitsealale, kus on ülipopulaarne Tuhala nõiakaev (Sulu talu). Ida-Harjumaal, Kõrvemaal, on palju soiseid alasid, rabasid, soometsi ning kauneid järvi. Ka paikneb Harjumaal Eesti tähtsaim ja suurim rahvuspark­ – Lahemaa Rahvuspark. Võimaluse korral peaksite külastama kasvõi ühte Harju maastikukaitsealadest, (Paunküla, Pakri või Kolga lahe maastikukaitseala) või Naissaare loodusparki. Paunkülas, rohkete saartega veehoidla ääres paiknevas puhkekülas, saate mõnusalt aega veeta. Sealt leiate head võimalused matkamiseks nii jalgsi kui ka ratastega.

Peale Tallinna ja Paldiski on Harjumaal veel viis linna. Huvitav on Jägala jõe äärne Kehra, kus asub ajalooline paberivabrik. Säilinud on puidust varaklassitsistlik mõisahoone, mis pärineb 1820ndatest aastatest. Või Saue 18. sajandi lõpus ehitatud mõisahoonega, mille ümber kujunes aegamööda 20. sajandiks välja idülliline aedlinn.

Keila linn asub samanimelise jõe ääres. Linnas asuvad mitmed pargid ning kaunid männimetsad. Keila-Joal paikneb põnev mõis, millest tänaseks on säilinud härrastemaja ja suurem osa kõrvalhooneid, kuid kahjuks paljud siiski ümberehitatutena või rüüstatutena.

Maardu linna iseloomustab tööstus ning Maardu järv. Loksal leiate Loksa Püha Neitsi Maarja ning Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kirikud.

Võimalusel külastage näiteks elektrironiga, Aegviidut, mis tekkis 18. sajandil Kõrvemaale, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Aegviidu on tallinlastele mõnus suvitus- ja väljasõidukoht.

Arukülas võite külastada sealset mõisat ning kaht looduskaitsealust objekti: Aruküla hiidrahnu ja Aruküla lehisepuiesteed.

Kose-Uuemõisa mõis Kose vallas on ajalooliselt tähelepanuväärne ning tihedalt seotud võimsa parunidünastia von Uexküllidega. Kahjuks on paljud sealsed hooned kehvas seisus. Põnev on mõisakabel ning park koos kasvuhoonete varemetega.

Viimsi alevik Tallinna külje all samanimelisel poolsaarel on Tallina elitaarsemaid nn eeslinnu imeliste merevaadete ja männimetsadega. Külastage kindlasti Viimsi vabaõhumuuseumi. Teel Tallinnast Paldiski poole asub ajalooline Hüüri veski, millesse rajatud trahter pakub lisaks kõhutäiele mõnusat kalapüügivõimalust.

Lühikese väljasõidu kaugusel Tallinnast on Saku alevik, mis on koduks nii kaunile Saku mõisale kui ka Eesti vanimale ja suuremale õlletehasele – Saku Õlletehasele.

Tallinna külje all paiknev Tabasalu on muutunud populaarseks elamupiirkonnaks oma avara mere ja pankrannikuga ning mõnusate söögi- ja puhkekohtadega.

Tartumaa

Oma reisi võite alustada Peipsi külje alt – Tartumaalt, mis on täis üllatusi ning rohkelt looduskauneid kohti, alates romantilistest kaluriküladest, Emajõe Suursoost kuni Lõuna-Eesti keskuse Tartuni. Igal aastaajal on sealt leida vaatamisväärsusi.

Vana-Liivimaa keskel paikneb Tartumaa pakub suurepäraseid mõisaelamusi. Mõisate seas on nii Eesti- kui Baltimaade kauneimaid näiteid ja seda lummavas looduskeskkonnas.

Samas saate külastada originaalseid muuseume, nautida mitmekesist looduspilti, linnu, järvi.

Esimesena tasuks kindlast külastada Pangodi järve. Valides Vapramäe – Vellavere – Vitipalu marsruudi, leiate erinevaid matkaradu ning puhkekohti.

Külastage Elvat, rohelusse uppunud väikelinna Tartu külje all, mis on tuntud mõnusa väljasõidukohana. Hellenurme veskiveski on üle sajandi vanune Middendorffide poolt rajatud veskirajatis, kus saate nii näha vana viljategemise traditsioone.

Peatuge Tõraveres, kus paikneb observatoorium. Asub see 21 km Tartust lõuna pool Tartu-Valga maantee ääres. Observatoorium pakub huvitavaid elamusi nii väikestele kui suurtele astronoomiahuvilistele.

Vooremaa maastikukaitseala on looduslikult mitmekesine ning seda nii oma linnu- kui loomaliikide poolest. Rikkalike järvede ning pinnastikuvormidega ala pakub nautimiseks väga erinevaid ja põnevaid matkaradu. Kallaste pank, mis juba oma mõõtmetelt on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand, on omapärane vaatepilt. Soovitav on kindlasti külastada Aruküla ning sealseid koopaid.

Rääkides mõisatest, on kindlasti esimene soovitus minna Alatskivile. Sealne loss on ehitatud 19. sajandi teisel poolel Arved von Nolcken poolt toona moes olnud šoti parunimõisate eeskujul. Kuna loss on säilinud algsel kujul, peetakse seda parimaks uus-gooti stiilis ehitiseks kogu Baltikumis.

Ka Luke, Kukulinna, Uderna, Ülenurme (lähistel asub ka Tartu lennujaam), Mehikoorma, Saadjärve, Kodijärve jpt. Mõisad on arhitektuuri- ja ajaloohuvilistele põnevad avastused. Keskajast pärinevad Kärkna kloostri ning Rõngu vasall-linnuse varemed. Mehikoorma tuletorni leiate tagasiteel Peipsi äärde. See on 30-ndate aastate lõpus ehitatud Peipsi kõrgeim tuletorn, mis ulatub 15 meetrini.

Tartumaa kirikutest võiksite külastada Nõo Püha Laurentsiuse kirikut (1159. a.), Varnja vanausuliste palvemaja, Kambja kirikut (1330. a., mis on samuti Lõuna-Eesti suurim maakirik), monumentaalset Stackelbergide poolt püstitatud Alatskivi kirikut 17. sajandist või Elva kirikut, milles on arhitektuurilisi sarnasusi Tartu Jaani kirikuga.

Ärge unustage Piirissaart – Tartumaa ning Eesti ainsat Peipsi järves asuvat saart omalaadse olustiku ning Piirissaare vanausuliste palvelaga.

Olles jõudnud Tartumaa ning kogu Lõuna-Eesti keskusesse Tartusse, tuleks plaanida paar päeva, et tutvuda nii Tartu Ülikooli kui kogu kesklinnas paiknevate ülikooli rajatistega. Huvitavad on Toomkiriku varemed oma vaateplatvormidega, ajalooliselt ainulaadsed, terrakota skulptuuridega kaunistatud ning nüüdseks taastatud Jaani kirik, terviklikult klassitsistlik linnasüda Toomemäe, Botaanikaaia, Eesti Rahva Muuseum nii Kuperjanovi tänaval kui ka Raadil, Emajõgi ja Tähteorn.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa on geograafia, looduse ning kultuuriajaloo poolest üks põnevamaid piirkondi Eestis, kus leiate külg-külje kõrval nii ajaloolisi losse, tööstuslinnu, rasketööstust kui ka lummavat loodust.

Ida-Virumaal on põnev mõisapärand ning sestap tuleks kindlasti ära näha nende mõned silmapaistvamad näited. Alustage näiteks Saka mõisast, mis asub lummava Põhja-Eesti pankranniku ääres, ajalooliselt põnevad paigas. Huvipakkuv on see, et 1941-1943.a. asusid Saka mõisas periooditi Saksa ja Eesti rannakaitseüksused ning sõjajärgsetel aastatel Nõukogude Liidu piirivalvekordon, millest annab tunnistust ka taastatud piirivalvetorn. Säilinud on Saka mõisa neorenessanslik peahoone, mis on ehitatud aastail 1862-1864. Hoonet ümbritseb liigirikas park. Külastajatele on suurepärased telkimis- ja kämpinguvõimalused. Mõisas asub ka hotell, spaa ning restoran.

147 km kaugusel Tallinnast on huvitava ajalooga Aa mõis. Barokne peahoone on ehitatud 17. sajandi lõpus ning taastatud 1730. aastal. Tänapäeval paikneb seal hooldekodu.

Külastage võimalusel ka Illuka, Mäetaguse ja Maidla mõisaid. Erilist tähelepanu vajab Kalvi mõis. See paik on tänu erilisele asukohale olnud läbi sajandite väga populaarne. Kalvi lossi läheduses leidub sadam jt. vaatamisväärsusi. Kalvi on ajalooline puhkepiirkond.

Ida-Virumaal leidub erinevaid matkaradu, nagu Kotka, Purtse ja Kurtna. Pühajõe orus asuv Oru lossipark on ajalooliselt oluline, kuna seal asus Konstantin Pätsi imeline Itaalia-stiilis suveresidents, mis hävitati II Maailmasõjas. Toila, kus Oru park asub, on kena väikelinn heade suvitus- ja puhkevõimalustega. Põhja-Eesti muljetavaldav pankrannik on kauneim Saka-Ontika-Toila joonel.

Ontikal külastage kindlasti Valaste juga, mis oma 55 meetriga on pankranniku looduspärand ja Eesti rahvuslik sümbol.

Ida-Virumaa on kuulus oma sinimägede poolest, mis on olnud kindlustusvööks mitmetes sõdades (nt. Vaivara sinimäed). Samuti on Ida-Virumaal unikaalsed tuhamäed (nt. Kiviõli tuhamäed), mis on tekkinud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena.

Järgmise kontrastina leiate Ida-Virumaalt Eesti suurima ja ilusaima järvistu, mis paikneb Iisaku-Illuka-Kurtna põhjaosas – Kurtna mõhnastikul, oma 11 järve ning erinevate loodusvormidega.

Ida-Virumaa linnadest võib nimetada suhteliselt uusi tööstuslinnu nagu Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe ja Kohtla-Järve. Viimastel aastatel on linnad palju muutunud ning igal pool on näha positiivseid arenguid. Sillamäe, mida NSV Liidu ajal isegi maakaartidel polnud, olles suletud sõjaväelinn, omab täiesti ainulaadset stalinistliku klassitsismi stiilis ehitatud kompaktset linnasüdant, mis on omaette vaatamisväärsus.

Ida-Virumaa üheks arvestatavaks turismiobjektiks on muutunud endisest Kohtla kaevandusest kujundatud muuseum (viidad alates Kohta-Järvest). Ja loomulikult ajalooline Narva linn, mis omal ajal oli suursuguseks keskuseks Ida ja Lääne vahel ning Rootsi Kuningriigi tähtsaim idapoolne linn. Linn hävitati nõukogude vägede poolt II Maailmasõjas, kuid säilinud/taastatud on omanäoline ning võimas Hermanni linnus (Narva piirijõe vastaskaldal asub Vene poolel Ivangorodi linnus), paljud ajaloolised linnakindlustuselemendid, mõningad ajaloolised hooned. Raekoda on taastamisel ootamas oma järge. Siiski on linnal väga omalaadne aura.

Võimalusel külastage endise vene aristokraatide meelissuvituskohta Narva-Jõesuud.

Ida-Virumaal on külastada veel kümneid ja kümneid omapäraseid ja kauneid kohti, nagu nt. Kuremäe klooster, Purtse kindlus ning Jõhvi Mihkli kirik, Peipsiäärsed kalurikülad nagu Vasknarva, Alajõe, Rannapungerja ja Lohusuu – kuid, seda kõike peab ise kogema ja avastama.

Pärnumaa

Pärnumaa on pindala poolest Eestimaa suurim maakond, mis on täis põnevat ja avastamisväärset. Pärnumaal on üle 200 kilomeetri rannajoont, 177 saart ja laidu, ajaloolisi linnakesi ja suurepärast loodust alates soodest ja rabadest – metsade ja mereni. Kõige krooniks vana hansalinn Pärnu – Eestimaa tõeline suvepealinn.

Ajaloolistelt on Pärnumaalt viinud kaubateed idast läände ning põhjast itta.Tänu sellele on Pärnumaal palju põnevaid asundusi, linnu ja külasid nii jõgede kui mere ääres.

Alustama peakski Pärnu linnast ning mis oleks Pärnu ilma oma ranna ning nüüdseks korrastatud, elegantse Ranna Promenaadita. Pärnu linn, samanimelise jõe suudmes, on palju vanem kui arvata võib. Vana-Pärnu (Perona), Sauga jõe suudmes, oli keskaegne linn, mis korduvalt hävitati ning hiljem enam üles ei ehitatud vaid liideti Uus-Pärnuga. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, on näha palju erinevaid linnaajalooliselt olulisi ehitisi. Vanemad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastionid ning vallikraav, linnamüürist vaid Punane torn 15. sajandist ja barokne Tallinna värav 17. sajandist. Hilisemast ajast pärinevad juugendlik Ammende Villa (ehit. 1905) ja mitmed funktsionalistlikud hooned (nt. rannahotell ja rannakohvik (1937 ja 1940). Nõukogude ajal püstitati uus teater ja mitmed sanatooriumihooned. Pärnu on võluv küll igal aastaajal, kuid mõttekas oleks Pärnut ja Pärnumaad avastada suvel, kui linn elab täiel rinnal ning on võimalik veeta võimalikult palju aega vabas looduses.

Peale Pärnut tasuks külastada 14 km kaugusel asuvat linnakest Sindit, mis on oma nime saanud sealse mõisa omaniku Pärnu linnanõuniku Carl Zindti järgi ning, mis tekkis töölisasulana 19. sajandi esimesel poolel. Sealt pärinevad ka linna vanimad (vabriku)-hooned ning tööliselamud. Juba nõukogude ajast on Sindi tuntud ka tööstushariduskeskusena. Nendest koolidest töötavad veel mitmed tänapäevani. Huvipakkuvad ehitised on 20ndate aastate lõpus püstitatud Sindi raudteejaamakompleks, Sindi raekoda ja Sindi–Lodja Reiu jõel.

Pärnumaa kolmas oluline linn on 40 km kaugusel Pärnust asuv romantiline Kilingi-Nõmme, mis on nimetatud Schillingite mõisa ning 1789. aastal asutatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmmel on säilinud kena peatänava puitarhitektuur. Näha saab erinevaid kultuuriobjekte nagu Põhjasõja temaatikaga seonduv ajalooline mänd ning mitmed linna ehtivad skulptuurid.

Lisaks linnadele oleks hea külastada Pärnumaa rannikualasid: Tõstamaa, Häädemeeste või Tahkuranna. Tõstamaal on tähelepanuväärne Tõstamaa Maarja kirik (1763–1768), pargiga mõis, mille varaklassitsistlik peahoone valmis 19. sajandi alguses ja mis sajandi lõpupoole hilis-klassitsistlikuks renoveeriti,Tõstamaa laululava ja paisjärv 1970ndatest aastatest.

Häädemeeste alevikus külastage Häädemeeste Mihkli kirikut (valmis 1874 a. mihklipäevaks) ja Häädemeeste Issanda Muutmise kirikut. Häädemeeste kanti iseloomustavad kaunid männikud, kaitsealused rannaniidustikud ja pea puutumatu Tolkuse raba Luitemaa looduskaitsealal ning kena Häädemeeste koolihoone. Tahkuranna ajalooline kaluriküla on samanimelise alevi keskuseks, kus juba aastasadu tagasi paiknesid talud peene ribana piki sopilist ja käänulist rannaäärt. Inimeste põhitegevuseks on seal olnud läbi aegade kalapüük. Tahkurannas on mere ääres Pikk (ehk Suur) nina.

Liikudes sisemaale, põigake sisse Paikusele, kus leiate maalilise Reiu jõe, ujumisvõimalused Pärnu jões, peegelsileda Seljametsa järve ning suurepärase Soomaa Rahvuspargi. Soomaa moodustub neljast soost alates Sakala kõrgustiku äärest kuni Pärnu madalikuni. Rahvuspargi territooriumile jääb lisaks veel viis raba. Peatuge külastuskeskuses, mis asub Tõramaa külas.

Edasi soovitame külastada Torit, kus on vaatamist väärt Tori Muuseum. Tori on kuulus oma hobusekasvanduse poolest ning siitmailt on päris kuulus hobusetõug „Tori hobune“. Külastage Tori kirikut ja kalmistut. Viimane on ajaloomälestis, kus on ajastutruult säilinud tüüpiline 19.-20. saj. algusele omane kalmistutüüp koos kabelimajaga. Kalmistu koosneb kahest osast (luterlaste ja õigeusuliste kalmistud).

Ka Vändra Kirde-Pärnumaal on huvitav ning mitte ilmaasjata ei ole tuntud Eesti laulus igavikustatud Vändra mets Pärnumaal. Olles Vändras, minge mõisaparki, külastage kirikut ja selle ümbrust, vana kalmistut – erinevaid mälestusmärke on küllaga.

Kui aega on piisavalt, siis tuleks tingimata võtta ette merereis Kihnu saarele kuid sinna võib lennata ka lennukiga. Kihnu saar on niivõrd eriline, et selle atmosfääri peab olema ise kogenud. Saar on küll suhteliselt väike, aga see-eest on igal sammul tunda erilist Kihnu saare tunnet, mis väljendub kohalikus folklooris, rahvarõivastes, toidus, looduses ja traditsioonides nagu ülalistmine (vana Kihnu neidude traditsioon, kui kevadeti korrastati mõni vana laut või ait). Mitte asjata ei kuulu Kihnu kultuuriruum UNESCO suulise pärandi meistriteoste nimekirja. Pitkänä neemel leiate Kihnu tuletorni, samuti on huvitav seal asuv Kihnu kirik.

Lääne-Virumaa

Lääne-Virumaa, ajaloolise Virumaa läänepoolne osa, on rikka ajaloo- ning kultuuripärandiga. Kui saabute Tallinna poolt, võtke suund koheselt Narva suunas mööda Peterburi teed. Lääne-Virumaa pealinnaks on võimsa ordulinnusega Rakvere linn. Tee peal külastage võimalusel Võsu alevikku, mis on muutunud väga populaarseks suvituskohaks nii Tallinlastele kui ka paljudele ida poolt saabuvatele külalistele. Kui olete Võsul, asute Lahemaa Rahvuspargi väravates, mis iseenesest ongi Lääne-Virumaa suurim looduslik väärtus – olles Eesti vanim ja Euroopa vaieldamatult üks olulisemaid maastikukaitsealasid. Kogu Lahemaa avastamiseks võite vabalt arvestada vähemalt paar päeva. 1971. aastal asutatud Lahemaa Rahvuspark on Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, tutvustamiseks ja arendamiseks.

Lahemaa Rahvuspargis asuvad matka- ja õpperajad, nt. Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km).

Kindlasti külastage romantilist Käsmu kaluriküla (esmamainimine juba 15. sajandi keskel) ning seal asuvat meremuuseumi. Üle Eesti on Käsmu tuntud kui kaptenite küla ning mainitud meremuuseumis saabki tutvuda Käsmu küla ajalooga. Muuseum asub üleeelmise sajandi lõpul ehitatud kordonihoones.

Teiseks omanäoliseks, vanaks kalurikülaks on Altja, mis on osaliselt restaureeritud-taastatud, sh. Uustalu ja Toomarahva kõigi oma kõrvalhoonete, kiige, külakõrtsi ja võrgukuuridega.

Lääne-Virumaa vaieldamatud esi-vaatamisväärsuses on ajaloolised, silmapaistvalt kaunid ja restaureeritud Palmse ning Sagadi mõisad. Palmse, asudes Lahemaa Rahvuspargi südames, on üks unikaalsemaid restaureeritud mõisaansambleid kogu Baltikumis. 18. sajandil püstitati Von Pahlenitele kuulunud mõis, kus asub põnev muuseum. Kogu mõisakompleks on ümbritsetud ilusa pargiga, kus võib leida haruldasi vanu puid, luigetiike ja pargipaviljone. Mõisa tõllakuuris tegutseb Lahemaa Rahvuspargi looduskeskus.

Ka Sagadi mõisa peetakse üheks silmapaistvamaks mõisaansambliks Eestis. Kompleksis on kokku restaureeritud 18 hoonet. Mõisa härrastemajas näeb mõisaarhitektuuri ning interjööri 18. sajandist kuni 20. sajandini. Endises viljaait-tõllakuuris on metsamuuseum, kus saab tutvuda Eesti metsanduse temaatikaga.

Võimalusel külastage omanäolist Vao tornlinnust ning Porkuni paemuuseumi. Ka Kiltsi loss, oma admiralitoaga 18. sajandi lõpust, on ajalooliselt põnev, olles olnud kuulsa von Krusensterni suguvõsa kätes.

Reisi võiksite lõpetada Rakveret külastades. Kena ja ajalooline, Eesti mõttes keskmise suurusega linn, pakub elamusi 14.-16. sajandist pärineva ordulinnuse säilinud müüridega. Linnuse siseruumid on taastatud ja osaliselt konserveeritud, eeshoovis on käsitööliste õu, loomade aedik, Schenkenbergi kõrts ning erinevad keskaegseid atraktsioonid (piiramistorn, kiviheitmismasin, vibu laskmine, mõõgavõitlus jt.). Avatud on näitused Liivi Ordu ajaloost ning relvadest läbi sajandite. Külastada saab veinikeldrit, kabelit ja piinakambrit.

Linnuse vahetus läheduses külastage Rakvere linna sümbolit, kunagi Tarvanpää linnusele nime andnud võimsat tarva kuju.

Viljandimaa

Viljandimaa on tuntud ka kui Mulgimaa ning selle üle tunnevad kõik mulgid suurt uhkust, mitte ainult viidates oma ajaloolisele keskusele hansalinn Viljandile (Felllin), vaid kogu erilisele elulaadile ja olustikule, mida iseloomustab mulke ning nende ürgset maad.

Mulgimaa traditsioonid ning esivanematelt päritud kombeid hoitakse au sees tänapäevani, alustades traditsionaalsest mulgi murrakust, tantsude-laulude ning toiduni välja.

Viljandimaa suurimad linnad on Viljandi, Mõisaküla ja Võhma ning võimalusel tuleks külastada neid kõiki. Viljandimaast paikneb suur osa kaunil Sakala kõrgustikul, millele on iseloomulikud sügavad ürgorud (nt. Viljandi ja Karksi). Viljandimaa idaosas asub kogu Eesti suurim siseveekogu, põnev ja mitmekesine Võrtsjärv, mida ümbritsevad soised metsad ja roostikud. Võrtsjärv on väga kalarikas (eriti kuulus on Võrtsjärve arvukas angerjas). Võrtsjärvel on palju ujumiskohti, puhke- ning veespordivõimalusi.

Külastage kindlasti Viljandimaa suurimat Soomaa Rahvusparki, kus paiknevad Eesti suurimad sood, metsad ja niidud. Kevadel on Soomaal tihti suurvesi, millele kohalikud viitavad kui viiendale aastaajale.

Ärge jätke kasutamata võimalust külastada kogu Eesti terviklikumat mõisakompleksi Olustveres oma maakivist hoonete ning võimsate inglise stiilis pargialleedega. G. Kuphaldti projekteeritud võimsa mõisapargi taga on allikatest toituvad tiigid. Lähedal asuvad Lõhavere linnamägi ja kultuuriajalooliselt põnev Pilistvere ja Suure-Jaani oma iidse maakirikuga.

Heimtal, oma 1832. aastast pärit neogooti stiilis mõisa viinaköögiga, on kujunenud armastatud laadakohaks. Samas on Heimtal tuntud ka sporthobuste kasvatamise poolest.

Peale Karksi-Nuia linna külastage Õisu mõisat, sepikoda ja parki, mis on Lõuna-Eesti üks paremini säilinud barokk-komplekse. Sepikoda on üks suurimaid Eestis. Abja mõisa ja pargi omapäraks on fakt, et selle ümbruses on säilinud üle 500 munakivitee. Külastage ka Abja muuseumit.

Halliste on koht, kus saate imetleda Eesti kauneimat, renoveeritud maakirikut 15. sajandist (Püha Anna kirik). Põnev koht on Hendrikhansu paljand Sarja orus, Hendrikhansu oja kaldal, kus omal ajal olevat tembutanud Vanapagan ise. See on Eesti kõige laiem liivakivipaljand.

Viljandimaa iidset keskust, Viljandi linna, on mainitud juba 1154. aastal, kuid paik ise on asustatud juba ammusel muinasajal. Viljandi on olnud ajalooliselt üks tähtsamaid paiku kogu Eestis ning Vana-Liivimaal (toona Sakala maakond), olles üks neljast vanast Eesti hansalinnast. Viljandi ordulinnus oli Vana-Liivimaa suurim ja võimsaim Baltimaade kindlustuskompleks. Viljandi järv on üks sümboolsemaid paiku Eestis, oma rippsilla ning romantilise lossimäega.

Ajalooliselt olulise Karksi ordulinnuse varemed ning sealne ürgorg on kindlasti üks Viljandimaa pärle. Karksi linnusemägi ehk kantsimägi on iidne asum. Sealse ordulinnuse varemetesse püstitati 18. sajandi lõpus barokne kirik ja seal asub ka 18. sajandi esimesest poolest pärit matusekabel. Loodis leiate omapärase looduspargi, ürgoru, siniallikad ning iidsed puud. Loodi põrguga on seotud palju legende. Seal asuvate allikate kohta räägitakse, et neil olevat imeline ravitoime.

Raplamaa

Loode – Eestis asuv Raplamaa, on Järvamaa kõrval ainus Eesti maakond, millel puudub piir kas teise riigi või suurema veekoguga.

Raplamaa hõlmab neli Eesti maastikurajooni, milleks on Pärnu madalik, Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik ning Kõrvemaa. Raplamaal asub tähtsaim veelahe, Paluküla hiiemägi jt. vaatamisväärsusi. Maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi. Linnadest on tuntuim maakonnakeskus Rapla ning alevitest Järvakandi, Kohila ning Märjamaa.

Raplamaal on arvukalt mõisaid (saja ringis), millel igaühel neist on oma lugu. Kui huvituda mõisatest, siis tasub kindlasti külastada Järlepat, kus maalilise järve lõunakaldal paikneb ühekorruseline klassitsistlik mõisahoone, mida ümbritseb kaunis park.

Mahtra mõis tuletab ajalooteadlikele kindlasti meelde Mahtra sõja/romaani sündmused. Tagasihoidliku mõisa enamik hoonestust on hävinud. Alles on hulk erinevaid varemeid. Maidla mõis, olles kuulunud von Maydellidele, kust tuleneb ka mõisa nimi, on barokne kivimõis, mille peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Peahoonest on algsena säilinud fassaad, ka on säilinud mõned kõrvalhooned ning nende varemeid.

Kehtna mõis ehitati 1790. aasta paiku ning tänini on säilinud kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone, kaunis park ja hulk kõrvalhooneid. Rapla suunas viib poole kilomeetri pikkune kaunis allee. Peahoone suure auringi keskel paikneb tiik.

Helle mõis püstitati 1870ndatel aastatel kui esinduslik puhta vuugiga historitsistlik loss. 1905. aasta ülestõusu ajal see kahjuks põletati ja hiljem jõuti sellest taastada vaid kahekorruseline parempoolne osa. Klassitsistlikku Hõreda mõisa on peetud oma stiili kauneimaks eksemplariks terves Eestis.

Raplamaal on ka mitmeid erinevaid, ajalooliselt huvitavaid linnuseid nagu Lohu Jaanilinn (Loone linnamägi) Kohila vallas (mainitud Henriku Liivimaa kroonikas kui „castrum Lone“ ja mis oli üks keskseid kindlustusi) koosnedes kahest – suurest ning väiksemast linnusest Loone I ja Loone II.

Edasi on huviväärne Keava linnamägi Kehtna vallas, mille kohta arvatakse, et see on olnud viikingiaja üks suuremaid keskusi Eestis.Huvipakkuv on Varbola linnus Märjamaa vallas, mis on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Linnuses on taastatud väravakäik ja 13 m sügavune kaev ümbritseva paekiviseinaga. Lisatud on piiramistorn ja kiviheitemasinad.

Looduskaunitest paikadest peaks külastama näiteks Haimre parki ja kabelit suure neogooti stiilis pargipaviljoniga 18. sajandi lõpust koos mõisa pargis asuva hästi säilinud ja osaliselt taastatud jääkeldriga. Kuulus Pahkla Suurkivi, mida nimetatakse ka Eestimaa kivide kuningaks, on rändrahn ümbermõõduga on 29, 5 meetrit ja kõrgusega 4, 4 meetrit. Pahkla kivi lähedal asuvad kolm väiksemat kivi – Mägrakivi, Mari nutukivi ning Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga. Kõigil neil on oma legendid.

Kuimetsa karstiala on Eesti üks suurim ja ainulaadsem karstiala, kus leidub mitmesuguseid karstivorme ja Eesti suurimad koopad. Loosalu järv Kõrvemaa lääneserval on kõige suurem rabajärv Eestis.

Põnev on Jalase küla oma maastikumustriga, Vigala jõgi ning Vana-Vigala mõisa ümbrus, Pakamägi Raikkülas, mida on Henriku Liivimaa kroonika andmetele toetudes peetud Muinas-Eesti hõimujuhtide nõupidamise paigaks, Paluküla hiiemägi, mis on seotud Kalevipoja linguviskamise temaatikaga ning millel olevat siiani näha Kalevipoja sõrmejäljed ning Pae karstiala Kehtna vallas. Ärge jätke võimalust kasutamta, et külastada Eeru kõrtsi, mis on ehitatud 1840. aastal ning on tänaseks ainus originaalsel kujul säilinud talupojakõrts Eestis.

Huvitudes muuseumidest, on Raplamaal põnevateks paikadeks Mahtra Talurahvamuuseum, Kabala Villaveski ning Sillaotsa Talumuuseum. Rapmalaa uhkeks pealinnaks on Rapla (sks./vn. Rappel), kus paikneb kahe torniga Rapla kirik, melle ainsaks konkurendiks Eestis on Kaarli Kirik Tallinnas.

Linnas voolab Vigala e. Konuvere jõgi. Vanim kirjalik info Raplast pärineb 13. sajandi keskelt. Huvipakkuv on Rapla vana kalmistu ja kabel, Tiesenhausenite hauakambrid. Samuti Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi, Rapla kivisild 18. saj. lõpust ning mitmed ühiskondlikud hooned 1920-1930 ndatest aastatest.

Võrumaa

Võrumaa või nagu võrukesed oma keeles oma kodukanti nimetavad – Võro maakund – on avastamisväärt kant, kus saab tutvuda üleeestiliste ekstreemumitega: alates Eesti pikemast jõest kuni Baltimaade kõrgeima tipuni. Võrumaal on säilinud väga omalaadsed traditsioonid ning sealne rahvas oskab selle üle uhkust tunda. Vaatamist ja avastamist on igal aastaajal.

Võrumaa loodus on ürgne ning puutumatu. Kuulsaimad järved on Vagula ning Tamula. Eesti pikim jõgi, Võhandu, pakub elamusi nii aktiivseks puhkuseks kui ka niisama avastamiseks.

Külastage Haanja loodusparki, mis asub otse Võrumaa südames. Et nimetada vaid mõnda vaatamisväärsust, peaksite esmalt ära käima Baltimaade kõrgeimas tipus – Suurel Munamäel, mille vaatetorn ulatub 346 meetrini. Rõuge ürgorus leiate nii Tindi- kui Ööbikuoru, vesioinad ning Rõuge Suurjärve (Eesti sügavaim järv). Jalutage järskude veergude ning Iskne ojaga Kütiorus ning Vällamäe ürgmetsas, mis kutsub oma inimtegevusest puutumata looduse ning 84. meetrise Vällamäega.

Obinitsast on kuulnud kõik ning Te peaksite tingimata ära nägema sealse Seto Muuseumitarõ ning rohked tsässonad, Obinitsa kalmistu ning uue kiriku. Vaevalt et Te kuskil mujal saate aimdust setode elamisest, põnevatest traditsioonidest ning ka nende keerulisest minevikust ja olevikust.

Antsla seevastu on roheline ning rahulik, Eesti väikelinn tüüpilise arhitektuuri ning olustikuga.

Lähedal asub kuulus Karula rahvuspark, mis ulatub ka Valgamaa territooriumile, on iseloomulike maastikuvormidega, millest põnevaimad on üle 60 järve, Karula kõrgustik ning kuplilised metsad.

Erinevatest Võrumaa mõisatest peaksite külastama 1860-1878 ehitatud neogooti-historitsistlikus stiilis Sõmerpalu härrastemajaga, mis on tänapäeval eravalduses.

Vagula järve ääres asuv Järevere, mis rajati omal ajal Sõmerpalu abimõisana, on historitsistlik väike mõisakompleks, mis kuulub nüüdseks Sõmerpalu Vallavalitsusele. Rikka ajalooga Vana-Antsla mõisakompleks ja park oma põnevate mõisahoonete ning iidsete tammedega on vaatamisväärsus omaette.

Liikudes edasi, külastage Võrumaa pealinna, Võrut, mis paikneb Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel. Linnast leiate kolm kaunist järve: Tamula järv, Kubija järv ning Mustjärv. Külastage rippsilda Tamula järvelt Roosisaarele, Võru Katariina kirikut (1793.a.) ning Võru Apostlik Õigeusu kirikut (1806.a.), samuti Vabadussõjas langenute kalmistut ja Võru Vabadussõja mälestussammast.

Külastades Urvastet, otsige ülesse Tamme-Lauri tamm, mis on jämedaim puu Eestis, mille ümbermõõt on 8 meetrit.

Kui Teile meeldivad sood ning soomatkad, siis Võrumaa pakub erinevaid elamusi, kuna oma soode arvult on Võrumaa Eestis esireas. Soid on Võrumaal üle 2300 (tuntuim- Luhasoo).

Lõpetuseks võiksite külastada Vastseliinat Piusa jõe ääres, Rõuget ja Missot. Kogu Võrumaa ja tema põnevate ja ilusate kohtade avastamiseks ei piisa kindlasti kõigest mainitust. Aega tuleks varuda piisavalt ning olla valmis väga paljudeks positiivseteks üllatusteks.

Saaremaa

Saare maakonna, mis hõlmab enda alla Saaremaa (Ösel), Muhu, Ruhnu, Suure saare ning hulgaliselt väiksemaid saari, keskuseks on ajalooline Kuressaare.

Saarlased on alati olnud isepäised, olles läbi ajaloo end mandri-eestlastest teistsugusteks pidanud. Ja seda põhjusega. Saaremaa on tõeliselt erinev ja täis üllatusi igal sammul ning seda mitte ainult puhkajatele, vaid ka matka-, kultuuri ning loodushuvilistele.

Ajaloo jooksul on saar käinud valitsejatel käest kätte, mis on jätnud Saaremaale väga omanäolise jälje.

II Maailmasõja ajal oli Saaremaal taas täita strateegiline roll. Järgnes aastakümnetepikkune isolatsioon suletud sõjaväetsoonina.

Loodus ning taimestik on Saaremaal kliima tõttu mitmekesine. Parimad näited sellest on Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi Rahvuspark. Erilist tähelepanu on pälvinud kuulus Kaali meteoriidikraater.

Kuressaare (Arensburg) on ajalooline Saaremaa keskus armsa vanalinna ning suursuguse kastell-lossiga. Vanalinnas on säilinud kaks kirikut (Laurentiuse ja Siioni kirik), aga ka ajaloolised vana veski, kaubahoov ja linnaelanike maju. Raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, rüütelkonna hoone aga 18. sajandist.

Kuressaare piiskopilinnus on vaatamisväärsus omaette ja arvatavasti Saaremaa populaarseim ja külastatuim objekt, pärinedes pea muutumatul kujul 14. sajandist. Külastage sealset Saaremaa muuseumi. Kogu lossi ümbrus oma kindlustuselementide ning seda ümbritseva vallikraaviga on avastamist väärt.

Saaremaa erilistest vaatamisväärsustest võiks järgmisena esile tuua Angla külas paikneva tuulikumäe, kus veel 1925. aastal tegutses üheksa tuulikut. Praeguseks on neist alles vaid viis. Nimetatu on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp oma originaalasukohas.
Panga küla lähedal paikneb omapärane Panga pank ehk Mustjala pank ulatusega 2,5 km. 20 meetri kõrgusega on see kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest.
Suunduge nüüd Kihelkonna alevikku, mis asub veidi üle 30 km kaugusel Kuressaarest. Sealt leiate nii ajaloolise kiriku koos kalmistuga (kirik koos maalingutega 13. sajandist), Kihelkonna laululava ja kuulsa Kihelkonna kellatorni.

Saaremaa mõisatest võiks esile tuua Loona mõisa (sks. Kadvel) – rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas. Varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 19. sajandi alguses. Praegu paikneb seal külalistemaja ja Vilsandi rahvuspargi keskus.

Külastada tasuks Orissaare vallas paiknevat Maasi küla, mis oli keskajal Muhu ja Ida-Saaremaa halduslik keskus. Maasi külas asus Maasilinna ordulinnus (sks. Soneburg), mis on 16. sajandist alates olnud varemete, kuid ometi on Saaremaa ajaloos tihti olulist rolli mänginud. Alates 2001. aastast on varemeid tublisti restaureeritud ning teostatud palju väljakaevamis- ja konserveerimistöid. Orissaare alevik ise on külastamist väärt. Uudistage Orissaare sadamat ning ülemist ja alumist tulepaaki.

Saaremaal on säilinud palju keskaegseid kirikuid, mida leiate peaaegu igas külas ja alevikus. Silmahakkavamad nende seast on Karja, Kuressaare, Valjala ja Kaarma kirikud.

Muhu saar, mis on suuruselt Eesti kolmas saar, asub Saaremaast kirde pool ning on Saaremaaga ühenduses Väikese väina tammi kaudu. Muhul on mitmeid laide, millest suurimad on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid. Muhu oli asustatud juba muinasajal ning nagu ka Saaremaa oli Muhu käinud sajandite jooksul võõrvalitsejate vahel käest kätte.

Külastage esimesena Koguva küla Muhu muuseumiga, kus saab näha head näidet kunagisest jõukast rannaküla talust, Juhan Smuuli sünnikodu koos kõigi kõrvalhoonete ja taluvaraga, lisaks vana külakooli ja tekstiilinäitust. Läbi võib põigata Hellamaast, Nõmmkülast ja Liivast – Muhumaa suurim küla ja keskasula. Muhumaal on palju pankasid, nt. Kautliku pank, Kesselaiu pank, Kiigari pank, Panga pank jpt. Rohkelt on Muhul saari ja poolsaari. Muhu eripäraks on olnud eriliselt kaunid rahvarõivad. Kindlasti leiate endale sobiva turismitalu, et selle väikse saare puutumatuid võlusid avastada. Kui leiate aega, külastage Eemu tuulikut, Võiküla (rannakaitsepatarei ja ajalooline munakivitee), Mäla kivikalmeid, Rinsi Kaasani Jumalaemakirikut ja Sepamäe kalmistut. Matkahuvilistele soovitaks suunduda Kesse matkarajale Kesselaiul.

Jõgevamaa

Jõgeva maakond, rääkides Eesti populaarseimatest maakondadest, kiputakse aeg-ajalt unustama, asub Ida-Eestis, ajalooliselt strateegiliselt olulises kohas Peipsi jõe kaldal. Jõgevamaaga on seotud palju legende ning selle maakonna ajalugu, kultuur ning loodus on väga mitmekesised, alustades Põltsamaa linnast, üle Vooremaa kuni Peipsi läänekaldani.

Põltsamaa regioonis paikneb palju kauneid ning ajaloosi mõisaid. Põltsamaa ise on üks Jõgevamaa põnevaid paiku, tuntud nii oma imposantsete lossivaremete poolest kui ka Eesti ajaloolise veinipealinnana. Põltsamaa nelinurkset kastellilaadset ordulinnust on korduvalt vallutatud ning üles ehitatud ning olnud erinevate valitsejate residentsiks. Kahjuks purustati loss II Maailmasõja päevil, kuid praegu võib seal imetleda kaunist roosiaeda ja ka Põltsamaa barokset lossikirikut. Põltsamaa lähedal, Kaarlimõisas, on ajalooliselt oluline Eesti Aleksandrikooli hoone.

Jõgevamaal leidub palju kohti, mis on seotud Eesti rahvuseepose Kalevipojaga. Põnevad on erinevad loodusvormid, veekogud, voored, linnamäed, lingukivid jne.

Jõudes Palamusele, tunneb eestlane koheselt nostalgilise “Kevade” tegelaskujude märkamatut kohalolu. Külastage Palamuse kirikut ning Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi.

Elistvere loomapark on Eesti mõistes väga ainulaadne, kuna seal saab näha väga erinevaid looma- ning linnuliike. Elistvere lähedal paikneb kena järv, Elistvere soo ning Nava oja. Tüüpiliselt on ka siin kunagi paiknenud mõis.

Üks ilusamaid Jõgevamaa mõisakomplekse asub Puurmanis, kus aastatel 1877-1881 kerkis üks kaunimaid ja võimsamaid neorenessansslosse kogu Eestis oma kaheksatahulise peatorni ning huvitava pargiga. Kunagistest kõrvalhoonetest on alles vähe. Mõisas tegutseb tänini kool.

Lähedal paiknevas Kursis asub Pedja jõe kaldal Maarja-Eliisabeti kirik kauni 12 väikse noolja apostlitorniga. Kiriku ehitusloo kohta räägitakse põnevaid legende.

Kärdes asub nö. “Rahumajake”, kus rahvasuu kohaselt sõlmiti 1661. aastal Vene-Rootsi nn. Kärde rahuleping. Kärde külas paikneb suure, ajaloolise postitee ääres Kärde mägi, mille taha jääb metsadega kattunud Endla raba. Põnev on veel Kärde park, Peetrikivi ning nn. Rahukraav. Siia lähedusse jääb veel mitmeid erinevaid järvi, millest räägivad paljud muistendid. Näiteks Männikajärv, mis legendi järgi oli Kalevipojale kaevuks, või Endla järv, mille ääres olla elanud Vanemuise tütar Juta (järve ääres paikneb Juta kivi).

Laiuse, mille paralleelnimeks on Sootaga, on ajalooline koht, kus asus muistne ordulinnus ning mis on kuulunud nii sakslastele, poolakatele, rootslastele ja venelastele. Huvipakkuv on see, et Laiuse kool kuulub Eesti vanemate koolide hulka. Laiuse Püha Jüri kirik pärineb 14. sajandi algusest, Mõisakülas paiknev Laiuse õigeusukirik aga 19. sajandi keskpaigast.

Mustvee linnake, Peipsi looderannikul, on omapärane kalurikülast võrsunud mõisakoht, venekeelse nimega Tšornõi, mida on ajalooliselt asustanud vene vanausulised. Külastage omapärast Kaalumuuseumi ning Mustveest leiate ka ühe paljudest Kalevipoja lingukividest. Peipsi kaldalt leiate monumendi “Leinav tütarlaps”. Ajalooliselt seitsmest Mustvee kirikust on tänapäeval alles neli tegutsevat kogudust: Apostel Nikolai Õigeusu Kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu Kirik, Mustvee luteriusku kirik ja Mustvee Vanausuliste Kirik. Võimalusel külastage kindlasti ka Raja vanausuliste kirikut ning Torma ja Kodavere kirikuid ja Luua mõisat.

Järvamaa

Järvamaad võib julgelt nimetada Eestimaa südameks, vaatamata sellele, et geograafiliselt asub küll rohkem Põhja-Eestis. Järvamaa keskuseks on Eestimaa ajalooline linn Paide.

Järvamaal on pakkuda rohkelt mõisahooneid, erinevaid muuseume, vaatamisväärsusi ning aktiivset tegevust.

Kirikuid on kokku kaheksa, millest kuus neist on püstitatud 13.-14. sajandil. Esindatud on peamiselt gooti stiil. Seetõttu tasuks kindlasti ära näha Ambla, Koeru ja Järva-Peetri, Järva-Madise ning Järva-Jaani kirikud. Paide (19.-20. saj.) ning Anna (al. 1776) kirik pärinevad hilisematest perioodidest.

Järva-Jaani, Järva-Madise ning Järva-Peetri on väikesed „järvamaalikud“ alevid ning kohalikud on uhked, et nende vanade kihelkonnakeskuste nimed siiamaani Järva- eesliidet kannavad.

Järvamaal on ajalooliselt rikas mõisapärand, kuid kuna aeg on teinud oma töö, siis pole paljud neist säilinud. Enamasti on Järvamaa mõisad ehitatud 18. ja 19. sajandil ning paremini on säilinud need, mis pärast mõisate riigistamist koolidena kasutusse võeti. Vähemtuntud mõisatest soovitame külastada kindlasti Aruküla ja Sargvere mõisaid. Aruküla mõis, mis paikneb Koeru kihelkonnas, rajati juba 17. sajandil. Mõisakompleksi kuulub klassitsistlik peahoone (rajatud 1830ndatel) s.h. valitsejamaja kelder ja kaevumaja, mõisapark ja veidi eemale jääv von Tolli perekonna kabel. Mõisa 2-korruseline peahoone on paekivist hilis-klassitsistliku fassaadiga. Tänapäeval tegutseb seal Koeru kool.

1722. aastal asutatud Sargavere mõis (rüütlimõis) asub Peetri kihelkonnas. Sargvere barokne kivist peahoone rajati 1760ndatel aastatel. Säilinud on suurepäraseid rokokoostiilis stukklagesid. Suurest auväljakust ning mõisapargist pole kahjuks palju järel. Praegu tegutseb mõisas raamatukogu. Tuntumatest mõisatest võite külastada Eivere mõisat (kaunis ja taastatud neo-gooti stiilis loss, kus saab ööbida, koosolekuid ning tähtpäevi pidada), Albu mõisat (üks vanimais ordumõisaid Eestis, suurim Järvamaal; mõisas tegutseb kool), Roosna-Alliku mõisat Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal (peetakse üheks Eestimaa kauneimaks mõisamajaks; mõisas tegutseb kool) või Laupa mõisat

(mõisa peahoonet peetakse üheks 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks Eestis, valminud 1914.a. juugendstiili retrosuuna mõjudes; mõisas tegutseb kool).

Järvamaa looduspaikadest võiks esile tuua Endla Looduskaitseala, kus leidub rohkelt Kesk- ja Ida- Eestile iseloomulikke soid, soosaari ning karstiallikaid – looduskaitseala keskus asub seevastu Jõgeva maakonnas, Tooma külas. Matkahuvilised leiavad Endlast mitmeid hea tähistusega matkaradasid ning väga palju erinevaid allikaid sh. Norra allikajärv, Sopa allikas ning Oostriku allikad.

Tänapäevasemat maakultuuri võite kogeda Jaanalinnufarm Sassi talus. Vaheldust pakuvad Karinu klaasikoda (klaasipuhumine), Kiigeland kiigepark ja Kilplala küla koos temaatilise pargi ja kilplaste nõukojaga.

Külastage Järvamaa keskust, Paide linna. Sealse linnuse algne nimi oli Wittenstein ehk valge kivi, viidates võimsa paest ordulinnuse valgele värvile. Ordulinnuse ehitamist alustati juba 13. sajandi keskel ning juba sajandi lõpuks oli Paidest kujunes saksa ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Keskaegsetes sõdades sai Paide tugevalt purustada ning linna sõjaline tähtsus kahanes kuni 18. sajandi lõpuni Vene tsaaririigi koosseisus, Järva kreisi keskusena. 1786. aastal valmis Paide kirik ning paar aastat hiljem Paide kohtumaja. Järgmisel sajandil sai linn endale haigla ja õigeusukiriku. 19. sajandi lõpus korrastati lõpuks Vallimägi ning taastati ajalooline Vallitorn, mille NSV Liidu väed II Maailmasõja käigus õhkasid. Vabariigiaastad tõid Paidele mitmeid tollele ajale tüüpilisi funktsionalistlikke hooneid ning õnneks ei saanud linn viimases sõjas suuri purustusi. Sellegipoolest lammutati sõjajärgsetel aastatel suur hulk Paide vanalinna puithooneid ning asendati paneelmajadega.

Valgamaa

Valgamaa, mida kutsutakse mitte põhjuseta Eesti Lõunaväravaks, piirneb Põlva-, Tartu-, Võru- ning Viljandimaaga ning edelas Lätiga. Valgamaa pealinn, Valga, jagab piiri lõuna pool paikneva Valkaga. Linnal on pikk ja põnev ajalugu. Juba iidsel keskajal toimusid Valgas Vana-Liivimaa maapäevad. Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus linn tüliobjektiks kahe riigi vahel mis päädis faktiga, et Suurbritannia kolonel Tallents jagas linna kaheks ja nii on see säilinud tänapäevani.

Valgamaalt leiate te lugematul arvul looduslikke ning ajaloolisi vaatamisväärsusi. Näiteks nn. Armuallikas ehk Veriläte, mis on tuntuim Pühajärve allikatest oma erilise veega, mis leevendavat valusid ning pidavat ravima haigeid. Helme koobastik, mis asub Helme ordulossi kitsal, kõrgel nõlval. Arvatakse, et koobastik kaevati juba enne muistset vabadusvõitlust 13. sajandil.

Karula rahvuspark, mida Valgamaa jagab Võru maakonnaga, pakub erinevaid matkamis- ning puhkevõimalusi. Tihe kuppelmaastik katab kogu rahvuspargi ala. Karulale on väga iseloomulikud sealsed metsad, niidud, sood ja arvukad järved. Tornimäe vaatetornist avaneb suurepärane vaade kogu Otepää ning Haanja piirkonnale.

Kindlasti käige ära Otepääl, mida kohalikud kutsuvad tihti tema ajaloolise nime järgi – Nuustaku. Otepää ei ole kuulus mitte ainult talve- ja suusapealinnana, vaid ajalooliselt on linn olnud juba sajandeid tähtis koht, kus asus võimas Otepää Piiskopilinnus (Linnamägi). Tänapäeval saate imetleda muljetavaldavaid varemeid, mis oli kunagi Eestimaa esimene kivilinnus. Otepää Maarja kirikus pühitseti Eesti rahvuslipp. Vaadake ära Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas ning Apteekrimäe kõrval paiknev energiasammas, mis väidetavalt sümboliseerib positiivsete energiaväljade paiknemist Otepääl.

Kindlasti on huvipakkuv külastada populaarset Pühajärve, mis on vaieldamatult üks Eestimaa kaunimaid järvi. Järves on viis saart ning väga rikkalik kalastik. Küsige kohalikelt elanikelt järve puudutavate legendide ning muistendite kohta, sest vastav teave on põnev ja rikastav.

Tõrva linn asub Õhne jõe ääres. Seal paiknevat kõrtsihoonet peavad tõrvalased linna ilusaimaks ehitiseks ning selle uhkeks sümboliks. Linna lääneservas paiknevas Tikste orus tasuks vaadata Helme kirikumõisat, Õhne jõe orgu ning lammi, erinevaid liivakivipaljandeid, allikaid ning kõrgeid kuusikuid.

Valgamaal leidub palju mõisaid ning losse. Hellenurme mõis oma barokse peahoonega on tihedalt seotud Eesti erinevate kultuurielu tegelastega. Sealt leiate mõisa ametimeeste elamu talli ja tõllakuuriga, käsiaida, linnumaja ning aedniku maja. Kuulsa aadliperekonna Middendorffide perekonna kalmistu ja kabel paikneb ca. 1 km kaugusel. Vaatamist väärt on Helelnurme paisjärv ning selle kaldal paiknev maakividest vesiveski.

14. sajandist pärinevad Helme ordulossi varemed on samuti muljetavaldavad. All orus leiate ohvriallika, mille vesi on väidetavalt ravimiks seitsme tõve vastu.

Külastage kindlasti imposantseid Sangaste ning Taagepera losse. 1881.aastast pärinev Sangaste suursugune härrastemaja on punastest tellistest ning üks uhkemaid näiteid historitsismist kogu Baltikumis. Vaatamist väärivad ka tiigid ning haruldaste liikidega mõisapark. Taagepera loss ja park on ehitatud 20. sajandi alguses, mil olid populaarsed rahvusromantilis-juugendlikud suunad, millest ka lossi veidi arhailine välimus. Lossipark on üks liigirikkamaid Eestis ning kui Te juba Taageperal olete, ärge jätke kasutamata võimalust külastada lossis paiknevat hotelli.

Põlvamaa

Põlvamaa on ajalooliselt ning looduslikult üks Eesti mitmekesisemaid piirkondi– iidsed jõesängid ning ürgsed metsad, järved ning rabad. Samas on Põlvamaa, mis on olnud paljude sajandite vältel piirialaks, paljude Eesti erinevate rahvuspärimuste, legendide ning muistendite koduks. Põlvamaal elavad setod on säilitanud siiani oma eripärase ning traditsioonilise elulaadi, keele ning kombed.

Ka Põlvamaa mõisad ja lossid on huvitavad ning rikka ajalooga.

Alustades Ahja jõe ürgoru juurest, külastage ürgoru maastikukaitseala, mis paikneb Koorvere ja Valgesoo veski vahel.

Taevaskoda on tuntud legendaarse külastuspaigana üle Eesti oma lummavate liivalaienditega, mille vanus ulatub ca 400 miljoni aastani.

Teiseks suurepäraseks looduslikult külastusobjektiks on Ilumetsa, kust leiate erinevaid meteoriidikraatreid, millel on põnevad muistsed nimed nagu Kuradihaud, Põrguhaud (suurim) ja Sügavhaud. Võrreldes Ilumetsa kraatreid kuulsama Saaremaal paikneva Kaali kraatriga, on Ilumetsa omad küll pisemad, kuid palju vanemad ning säilinud ka tunduvalt algupärasemal kujul. Rahvasuu räägib Ilumetsaga seoses palju erinevaid legende. Näiteks ei tohtivat Põrguhaua juures öelda sõna „kurat“, mis viivat otse vanakurja enese juurde. Palju inimesi olla sealkandis sellisel kombel kadunuks jäänud.

Põlvamaa kaunitest järvedest tasuvad äramainimist Kiidjärv, Jõksi, Palo, Pikajärve järv ning ka Nohipalu Valgejärv ja Mustjärv. Paljude järvede juures ning ümber paiknevad kaunind ning põnevad matkarajad. Kiidjärve juures külastage Otteni veskit, kus filmiti kuulsa “Viimse Reliikvia” stseene, Ahja jõge ning miks mitte võtta ette elamusipakkuv kanuumatk, või külastage lähedalasuvat 200 aasta vanust mõisaparki. Puhata saate Jõksi järve ääres. Ülipopulaarne nii kohalike kui külaliste seas on liivase põhja ning selge veega Palojärv. Üle 200 m kõrguse Laanemäe orus paikneb kalarikas Pikajärve järv. Külastamata ei tohiks jätta Pikajärve mõisa peahoonet, mida tänapäeval tuntakse pigem Cantervilla lossina. Valgejärv ning Mustjärv asuvad kõrvuti ning, nagu nimi ütleb, leiate sealt Eesti ühe puhtama ja tumedama veega veekogud.

Piusa koopad Orava vallas on vaatamisväärsus omaette ning tuntud kui Baltimaade suurim nahkhiirte talvitusala.

Suur-Taevaskoja ,oma loodusliku kõlakojaga ning Emalättega, on Eesti on üks kauneimaid looduslikke külastuspaiku. Suur-Taevaskojas toimusid samuti mitmed “Viimse Reliikvia” võtted.

Põlvamaa linnadest on põnevaimad loomulikult Põlva oma kiriku ning Intsikurmu vabaõhulavaga, Räpina – Sillapää lossi ning kuulsa ajaloolise paberivabrikuga ning Setomaal paiknev Värska oma populaarse sanatooriumiga.

Põlvamaa küla on säilitanud oma iidse õhkkonna ning tänu piirivee lähedusele (jookseb ju nii Peipsi- kui ka Lämmijärvel piir Eesti ning Venemaa vahel) on kogu regioon omalaadne nii ajalooliselt kui ka looduslikult mitmekesine.

Külastage veel kindlasti Kanepit (Jaani kirik aastast 1877), Mikitamäed, kus ärge jätke proovimata kohalikku sibulat, kuivatatud kala ning seto juustu sõira, Tonjat, kust saate aimu tõelisest seto eluolust ning ajaloolist Võõpsut oma tsässonaga – mis on Seto külakogukonna traditsiooniline pühakoda. Tähtsate sündmuste puhul peeti ja peetakse traditsioonilisi tunniteenistusi ehk tsässovnaid. Lähedal paikneb põnev vene vanausuliste küla Beresje.

Läänemaa

Läänemaa paikneb nagu nimigi ütleb, mandri Eesti läänepoolsemas osas. Piirkonna keskuseks on ajalooline kuurortlinn Haapsalu.

Läänemaa on tasane, kuna paikneb täielikult Lääne-Eesti madalikul. Omades pikka rannajoont on läänemaallaste elu alati mõjutanud meri. Omapärane on pikk rannarootslaste ajalugu, mida on tunda siiani paljudes kohanimedes nagu Aulepa (Dirslätt), Dirhami (Derhamn), Einbi (Enby), Elbiku (Ölbäck), Fällarna, Förby, Hälvati, Höbringi (Höbring), Hosby (Noarootsi), Kudani (Gutanäs), Norrby, Osmussaare (Odensholm), Pürksi (Birkas), Saare (Lyckholm), Suur-Nõmmküla (Klottorp), Sviby, Söderby, Tahu (Skåtanäs), Tuksi (Bergsby), GambynVäike-Nõmmküla (Persåker), Österby jpt.

Alustame aga Haapsalust vana nimega Hapsal. Külastage tingimata võimsat 13. sajandi lõpus ehitatud piiskopilinnust, mis on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Siin asus 16. sajandi keskpaigani Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Kogu linnuseõue ümbritseb üle 800 meetrine ringmüür.

Haapsalu Toomkirik on väga hea akustikaga, mis annab võimaluse kontsertide ja etenduste korraldamiseks. Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuööde ajal valge naisekuju – kuulus Haapsalu Valge Daam, mille kohta räägitakse kõhedaid kohalikke legende. Linnuse vahitornist saate nautida parimat vaadet ümbrusele. Lossiplatsist suunduge edasi linna poole. Haapsalu keskaegne tänavavõrk on säilinud peaaegu muutumatuna tänaseni.

Külastage Läänemaa Muuseumi, 16. sajandi esimesesl poolel rajatud Jaani kirikut, Peetri maja ning 19. sajandi keskpaigast pärinevat õigeusu kirkut. Haapsalu rand (nn. Aafrika rand) ning rannapromenaad (Suur Promenaad) on linna ajaloolised tuiksooned – näete Haapsalu Kuursaali, erinevaid mälestusmärke ning põigake sisse Rannarootsi Muuseumisse. Kuni II Maailmasõjani sai Haapsalut uhkusega nimetada ka eestirootslaste pealinnaks. Imposantne on Haapsalu Raudteejaam (sh. Raudteemuuseum), mis püstitati spetsiaalselt vene tsaariperekonna vastuvõtuks ja oli omal ajal Põhja-Euroopa pikima katusealuse perrooniga (216 m) raudteejaam.

Haapsalust tasuks Rohuküla kaudu suunduda Vormsi (Ormsö) saarele, mis oli sajandeid olnud rannarootslaste koduks. Suuruselt Eesti neljas saar on tekkeaegadest saati seostatud viikingitega. Rannarootslased pidid Eestist II Maailmasõja hakul ja järel lahkuma, kuid nende vanade aegade hõngust on tunda pea kõikjal. Saarelt leiab ranniku-Eestile tüüpilisi männimetsi. Keskuseks on Hullo küla. Kogu saare põneva rannajoone pikkuseks on ca. 100 km. Kindlasti leiate endale meelepärase peatuspaiga või pansionaadi, mida on saarel mitmeid. Ka leiab saarelt teisi muidu Euroopas harva esinevaid taime- ning loomaliike.

Kindlasti tasub minna Noarootsi (Nuckö), mis on nii sellenimeline poolsaar kui ka vald. Külastage seal asuvat Püha Katariina kirikut koos kirikuaiaga, mis rajati arvatavasti 13.–14. sajandil. Samuti vaadake Noarootsi Vabadussõja mälestussammast ning pastoraadihoonet.

Kõigil Noarootsi valla 22 külal on ajalooliselt (ka) rootsikeelsed nimed, neist põnevam on Dirham, kus asub kauba- ja reisisadam, postkontor ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogiajaam. Eraldi vaatamisväärsuseks on Osmussaar koos põneva tuletorniga aastast 1765 (1940.a. Eestile pealesurutud Nõukogude Liidu baaside lepingu tagajärjel hakati saarele rajama rannakaitsepatareid. II Maailmasõja päevil toimusid siin ägedad lahingud ning pommitamine. Nõukogude Liidu ajal oli Osmussaar suletud sõjaväeterritoorium.

Paslepal, mis oli omal ajal Noarootsi kõige suurem küla kõige paremate põldudega, võite näha Paslepa mõisat. Peatuge Pürksis, mis on tänase Noarootsi keskuseks gümnaasiumi ja mõisahoonega ja ilusa sadamaga Österbys, kust saab nautida ilusat merd ning Haapsalu siluetti. Sealt paremale jääb Ramsi neem – Eesti loodepoolseim tipp, kus leidub haruldasi taimi. Arvatakse, et need on siia sattunud viikingitega.

Edasi võiksite suunduda Riguldisse, kus leidub palju kadakasi metsi, puhkekülasid ning liivaseid randi.

Looduslikult on põnev Nõva vald, mille keskuseks on Nõva küla. Valda jäävad osaliselt kolm kaitseala – Leidissoo, Nõva maastikukaitseala ning Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Ajalooliselt on Nõva vald olnud kauem seotud küll Harjumaaga kui Läänemaaga. Eriti põnev on Kürema kivikülvi kaitseala.

Lihula valla keskuseks on ajalooline Lihula linn. Vallas paiknevad osaliselt Tuhu maastikukaitsealad, Lihula raba ning Matsalu Rahvuspark. Lihulat on mainitud juba 13. sajandi esimesel poolel seoses eestlaste võitlusega saksa-skandinaavia vägede vastu muistses Lihula linnuses. Ka II Maailmasõjas sai Lihula ja selle ümbrus kannatada. Väga kaunis on Lihula mõisa härrastemaja, mille klassitsistlik peahoone pärineb 1840ndatest aastatest. Muuhulgas tegutseb mõisahoones Lihula Rahvaülikool.

Matkahuvilistele võiks soovitada Marimetsa matkarada Kullamaa vallas, mille keskuseks on Kullamaa küla. Kullamaal on rikkalik ajalugu ning elav ja mitmekesine külaelu. Külastajatele on ujumisvõimalused Kullamaa tehisjärves. Kullamaa muinaslinnus, mis on hävinud, paiknes Rohuneeme tipus.

14. sajandi alguses rajati Koluverre suur tornlinnus, kuid praegune Koluvere loss pärineb 16. sajandist. Kullamaal võite uudistada kirikukompleksi ning vana vesiveskit (sisemus ning väravatega veskitamm pärinevad 19. sajandist).

Hiiumaa

Hiiumaa (Dagö) on omaette maakond. Sinna tasuks võimalusel minna mereteed kaudu.

Saare keskuseks on ainus Hiiumaa linn – Kärdla, mida on esmakordselt mainitud 1564. aastal. Kärdla oli ajalooliselt rootslaste asundus. Vaatamist väärib Kärdla kirik ning linnaväljak. Kärdlas on ka korralik sadam praamiühenduse pidamiseks. Hiiumaal olles liikuge Kärdlast edasi näiteks Pühalepa suunas. Pühalepa valla territooriumil paiknevad mitmed Hiiumaa laiud (nt. suuremad saared Vohilaid ja Heinlaid), millest enamik kuulub tänaseks Hiiumaa laidude maastikukaitsealasse. Kallaste maastikukaitsealal paiknev Kallaste pank on omapärane vaatamisväärsus.

Pühalepa Püha Laurentiuse kirik on Hiiumaa vanim kirik, mis pärineb 13. sajandist. Seda ümbritseb Suuremõisa parkmets. 1951. aastal kirik lagunes ning oli kasutuses laona. Taastati see 1993. aastaks. Kirikust paarsada meetrit põhja pool asub Vanapagana kivi. Pärimuse järgi tahtvat Vanapagan kirikut kiviga puruks visata, kuid ta ei saanud pihta. Ümbruskonnas on palju teisi muistiskive, mille kohta levib sarnased muistendid. Räägitakse, et Suuremõisa (Hiiu-Suuremõisa) lossist viis kirikuni maa-alune käik, mille kaudu oleks saanud kohalik krahv hädas olles lossi juurest minema pääseda, mis ei ole aga tõenäoline, sest lossi ja kiriku vahele jääb kilomeeter. Suuremõisa park on Hiiumaa suurim ja esinduslikem park. Suuremõisa lossi peahoone on tänaseni kasutusel ja seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool.

Edasi liikuge Käina suunas, kus asuvad Käina kiriku varemed (ehit. 1500 a. paiku), mis tekkisid II Maailmasõjas pommitamise tagajärjel. Selle kohta, miks pommid seda strateegiliselt tähtsusetut külakirikut tabas, räägib rahvasuu, et kirikutornis istuv tunnimees oli igavusest tulistanud automaadist hävituslennuki suunas ja kuna piloodile see ei meeldinud, vastas ta tulevalanguga ja kirik hävineski. Järgmine peatuspaik võiks olla Reigi Kõrgessaare vallas, kus paikneb samuti kirik. Ajalooliselt asusid siin ka Reigi karjamõis ja Reigi kirikumõis.

Lõunasse sõites külastage Emmastet ja sealset kirikut, mis valmis 1867. aastal. Hiiumaa lõunatipus asuv Emmaste mõis (sks. Emmast) loodi Hiiu-Suuremõisast eraldamise teel 18. sajandi lõpus. Nüüdseks tegutseb seal kool. Säilinud on ka kõrvalhooneid.

Liikudes seejärel läände, sõitke Hiiumaa arvatavasti kuulsaimasse paika – Kõpusse, kus paikneb kuulus Kõpu tuletorn. 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis, Läänemere ääres ning kogu Baltimaades. Arvatakse, et tegu võib olla ka kogu maailmas vanuselt teise-kolmanda tuletorniga. Tuletorn on ehitatud 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse kohta. Torni kõrgus on 36 meetrit.

Kuna Hiiumaast läks omal ajal mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne suunaline kaubatee, ehitatigi Kõpu tuletorn laevade hoiatamiseks Hiiu madaliku eest. 1941.a. sügisel toimus ainus teadaolev rünnak majakale, mida pommitasid Saksa lennukid. Seetõttu hävis majaka all asunud hoone, kuid tornis said viga vaid torniklaasid ja optika.